Fort Bliss

Film: Fort Bliss (2014)

Hinne: B

Filmi lühikokkuvõte: Pärast seda kui kogemustega armeearst tuleb tagasi pikaajaliselt missionnilt Afganistaanist, näeb üksikema ränka vaeva et oma noore pojaga taas suhteid üles ehitada.

Drama, War

Pärast seda dokumentaali The Inivisible War võtsin ette teisegi sõja filmi – Fort Bliss – kus on samuti juttu naistest sõjaväes.

Maggie Swann (Michelle Monaghan) on olnud pea poolteist aastat eemal oma nelja aastasest pojast. Poisi jaoks on see suurem osa tema elust. Maggie eksabikaasa Richard (Ron Livingston) on poissi kasvatanud koos oma kihlatuga, ning nendegi pere on peagi suuremaks kasvamas.

Maggie viib Pauli enda elamisse vastu poja tahtmist ja esialgu veedavad nad aega rohkem nuttes ja karjudes kui taaskohtumise üle rõõmustades. Kuid ajapikku harjub poeg taas emaga ja ka töö juures (Maggie õpetab välja järgmisele missioonile minevaid rindearste) läheb kõik nii kui plaanitud. Kord poodi sõites hakkab Maggie auto streikima ning ta jõuab vaevu Luisi teeäärsesse garaaži, kuhu ta saab auto paranduseks jätta ning ajutiselt saab ta kasutada Luisi motika. Sellised motikasõidud seovad ema ja poega veelgi.

Kuid Maggie nädal hiljem autole järgi läheb küsib Luis vastutasuks ratta kasutuse eest õhtusööki. Nad kaks sobivad hästi ja ka Paul saab Luisiga hästi läbi. Kõik läheb üha ladusamalt, Maggie suudab jälle magada ning ta hakkab ka unustama viimasel missioonil toimunud ebameeldivaid asju (vägistamiskatse, polgukaaslaste surm …).

Kuid sõjaväes juba on kord nii, et kui on vaja minna siis on vaja minna, ning keegi ei küsi, kelle sa koju maha jätad või kas sa saad oma poega taas üksi jätta. Maggie püüab korraks sellest uuest missioonist pääseda, kandideerides kaheaastasele lähetusele Koreasse, kuhu ta saaks minna koos pojaga, kuid kui ta mõistab et tema asemik sellele missioonile Afganistaani pole võimeline/vääriline/valmis minema, siis …

Huvitav, raske ja ilus film.