kaader filmist

kaader filmist

Sunday, November 30, 2014

Lindinimesed


Film: Bird People (2014)
Hinne: D
Filmi lühikokkuvõte: Pariisi äärelinna lennujaama hotellis, otsustab Silicon Valley insener ühtäkki oma töö ja abikaasa ning lapsed jätta, ning oma toas konutada. Peagi viib saatus ta kokku noore prantslannast hotelli töötajaga.
Drama, Romance, Fantasy

Ausalt, ma ei saanud sellest filmist aru.

Ameeriklane, Gary Newman (Josh Charles), on sõitnud üheks ööks töö ajsus Pariisi. Öösel enne tagasilendu ärkab ta paanikahoos, ning kui ta hotelli ukse ees värsket õhku hingab jõuab ta arusaamale, et nii enam edasi ei saa. Seega jääb ta hommikul lennukist maha, ning siis kui ta peaks Dubais juba olema, helistab ta oma äripartnerile ning teatab, et ta lõpetab nüüd ja praegu, saatku nad keegi teine Dubaisse ja tema müüd maha oma aktsiad ning jääbki Euroopasse. Õhtul naisega üle Skype rääkides, süüdistab tema abikaasa teda isekuses, petmises ja kõigis muudes surmapattudes, ning ei suuda kuidagi mõista, et just selle eest mees põgenebki.

Audrey Camuzet (Anais Demoustier) on hotelli teenindaja, kes on Pariisi sõitnud selleks, et ülikoolis õppida, kuid ülikooli on ta juba ammu pooleli jätnud ning elab nüüd vaid marsruudil kodu – töö – kodu – töö … ta ei ole oma eluga rahul, kuid muuta ka ei suuda. Ta elab oma elu hotellikülastajate eludes, kuulates pealt nende telefonikõnesid koridoris ning jälgides asju, mis nad tuppa on jätnud. Ühel õhtul, kui ta taas ületunde teeb, läheb toast elekter ning ta järgneb mingi instinkti järel katusele, kus ta muutub varblaseks. Ta veedab öö varblasena, järgides külalisi ja kaastöölisi ja hommikul on ta peaaegu unustanud, et oli kunagi inimene, kuni üks hotellikülaline avastab ta katuselt.

Sellised kaks erinevat lugu, seob neid vaid hotell ja lõpuks ühine liftisõit ja käepigistus ja …

Ma tõsiselt ei saanud selle filmi mõttest aru aga filmil oli hea treiler.

Friday, November 28, 2014

Reis Itaaliasse


Film: The Trip to Italy (2014)
Hinne: C

Filmi lühikokkuvõte: Kaks meest ja kuus einet kuues erinevas restoranis üle Itaalia – Liguuria, Toscana, Rooma, Amalfi ning lõpp-peatus Capri saarel. REIS ITAALIASSE on peene huumoriga gastronoomiline road movie, mida ei maksa tühja kõhuga vaatama minna.

Ajakiri Observer palub Steve’il ja Robil teha järjekordne restoraniarvustuste sari, seekord niisiis Itaalias. Väsinuna lapsevanemaks olemise koormast, otsib Rob midagi seikluslikku. Steve on pikalt Los Angeleses tööd rüganud ning olles vahelduseks tagasi Euroopas, soovib nüüd näha oma lapsi. Mehed vestlevad elust, armastusest, tööst ning välismaal elamisest. Nad analüüsivad Byronit ja Shelleyt ehk romantistlikke poeete, keda defineerib nende Itaalias veedetud aeg. Ja seda kõike muidugi neile omase suurepärase ning nüansirikka huumoriga vürtsitatult. Näeme maalilisi Itaalia maastikke, millel nad kulgevad, hotelle, kus nad elavad, restorane, kus nad einestavad, kööke ja kokki, kes roogasid valmistavad... ning lõpuks muidugi ka arvet.
Drama, Comedy

Noh, kuna ma vaatasin Reisi alles paar päeva tagasi, siis loomulikult võrdlen ma neid kahte filmi rohkem kui need, kes kas pole üldse esimest osa näinud või siis nägid seda neli aastat tagasi kui ta alles välja tuli. Kuid kui võrrelda neid kahte filmi, siis tuleb öelda, et esimene film oli toidust, loodusest, luulest, filmidest, näitlejatest ja üksteist hullust ajavatest sõpradest - üks neist elust kibestunud ja teine happy-go-lucky oma naisesse endiselt armunud ja oma hiljuti sündinud tütrest vaimustuses.

Reis Itaaliasse on natuke toidust, palju Itaalia linnadest ja loodusest, luulest, kirjandusest, näitlejatest, filmidest ning kahest üksteist vaevu taluvast sõbrast. Seekord ei ole Steve sugugi nii küüniline ja kibestunud kui ta oli esimeses filmis, ta ei püüa magada iga naisega kellega nende tee ristub. Rob on seekord see kes on kibestunud, kes tunneb kergendust, et ta on kodust ära, kus ta naine on kogu aeg lapsega ametis ja seega laseb Rob end kohalikul iludusel ära rääkida. 


 
Võib-olla peaks vaatama samanimelist sarja, võib-olla on seal rohkem juttu toidust.

Ühesõnaga, see polnud halb film, kuid oleks võinud palju parem olla. 

Vastikud ülemused 2


Film: Horrible Bosses 2 (2014)
Hinne:B
Filmi lühikokkuvõte: 2011. a hittkomöödia “Vastikud ülemused” järjes kehastavad Jason Bateman, Charlie Day ja Jason Sudeikis jälle kõigi lemmiktöötajaid Nicki, Dale’i ja Kurti. Filmis astuvad taas üles ka Jennifer Aniston ning Oscari-võitjad Jamie Foxx ja Kevin Spacey. Chris Pine ja Oscari-võitja Christoph Waltz kehastavad uusi vastaseid, kes takistavad kuttidel edu saavutada.

Kuna Nickil (Bateman), Dale’il (Day) ja Kurtil (Sudeikis) on ülemustele allumisest kõrini, otsustavad nad filmis “Vastikud ülemused 2” äri asutades iseenda bossideks hakata. Kuid salakaval investor tõmbab nad peatselt lohku. Alistatud, meeleheitel ning seaduselt abi saamata isehakanud ettevõtjate kolmik sepitseb jabura plaani, kuidas investori täiskasvanud poeg röövida ning tema eest lunaraha asemel firma endale nõuda.
Comedy, 

Chris Pine on lausa suuuuuuuurepärane, lihtsalt suurepärane.
 

Tegelikult ma ei mäleta suurt midagi esimesest osast, peale selle et Jennifer tegi endast kõik, et oma patsiente ja oma assistenti panna ja Colin Farrell oli tõsine persevest. Kolmandast ülemusest ma suurt ei mäleta, kuid selle järgi mida teises osas näha oli, oli ka tema tõsiselt jube ülemus.

Aga siis see uus osa – Chris Pine on uskumatult suuuuuuuurepärane :). Ülejäänud kamp .... kaks idiooti, koos ühe semi normaalse tüübiga. Nalja palju. Palju roppu nalja, palju sõnamänge ... hea roppkomöödia, mis ei läinud kordagi liiga ropuks või liialt käest ära. Jennifer oli taas kord suurepärane ja Christoph Waltz ... talle antakse üha uuesti ja uuesti tõpra rolle.

Vot see oli hea vitamiinilaksu film!!!