kaader filmist

kaader filmist

Thursday, February 8, 2018

Viiskümmned vabastatud varjundit



Film: Fifty Shades Freed (2018)
Hinne: C
Sisukokkuvõte: E.L. Jamesi erootilise bestselleri ekraniseeringu kolmas osa, VIISKÜMMEND VABASTATUD VARJUNDIT on viimane vaatus kahe kuulsa armastaja kirglikust ja keerulisest lembeloost. Kui Ana Steele kohtus kompleksides ja rikutud ärimehe Christian Greyga, süttis nende vahel leek, mis muutis alatiseks mõlema elu. Kolmas peatükk jätkab noorte abiellumise ja mesinädalatega.

Pärast naasmist Euroopast on noored tagasi Seattle’is ja asuvad oma tööde manu. Kohanenud tavarütmiga hakkavad pinged taas pinnale kerkima, Anastasia üleastumised ülehoolitseva ja kontrolliva mehe keeldudest tekitavad suhetes pahameelt ja vastuseisu. Ana teadis, et Christian pole mees, keda on kerge armastada ning koos olemine esitab väljakutseid, mida kumbki neist ei oska aimatagi. Naine peab õppima, kuidas jagada mehe elustiili, ilma et peaks ohverdama ennast ja oma iseseisvust, ning Grey peab üle saama oma kinnisideest Anastasiat kontrollida ja jätma sinnapaika teda ikka veel kummitavad õudused. Nüüd, olles lõpuks koos, on noorte päralt armastus, kirg, lähedus, rikkus ja maailm täis piiramatuid võimalusi. Ent just siis, kui tundub, et kõik on täiuslik, teeb kuri saatus teoks Ana õudusunenäod...
Romance, Thriller

Nii - läbi, lõpp, tehtud … kui nad just nüüd ei võta nõuks panna helendavale ekraanile ka sama lugu Christiani silmade läbi … sel juhul loodan ma südamest, et Jamie Dornan keeldub oma keha selleks laenast.

Aga käesolev viimane vabastatud film siis. Sissejuhatuseks liiguvad peategelased kiirkorras läbi pulmade ja mesinädalate, vahetades esimese viie minuti jooksul kümme korda riideid. Ärge saage minust aru, kleidid olid väga ilusad, kuid see ei olnud ju moeetendus :).

Liigume edasi. Väike nahistamine käeraudades siin, tilluke Wam-Bam-Thank-You-Mam autos, väike grupikas koos Beni ja Jerriga köögilaual, proua Grey näitab oma titaanist selgroogu ning paneb paika nii rikkuse-fännitari kui ka oma enda „parima poole“. Kuid siis selgub, et kui ikka palju katsetada, siis üks poiss suudab ikka ujuda õiges suunas õigesse kohta ning siis seal paljunema hakata.

Nagu ikka viskab herr Grey koheselt välja käsklusi ning otsuseid ja proua Grey keeldub neid jälgimast, seega mängivad nad end kätte kadedale psühhopaadile. Taas natuke salatsemist, pisaraid, kiireid autosid, üks tulistamine ning see poleks paduarmastuslugu, kui nad ei saaks aru, et nad ei suuda teineteiseta elada.

Pahad pannakse kinni ja head elavad õnnelikult elu lõpuni – see tähendab seda, et kui tiitrid jooksma hakkavad ja te imestate, et miks on puudu raamatu lõpu heinamaal püherdamine ning hambaid-suust-võtvalt-magus perekonnapildike, siis istuge rahulikult edasi ja te näete ära kõik.

Mida siis veel öelda – sellise sisutühja ja hingetu filmi kohta suutis tegelikult Dakota teha väga hea rolli, eriti kui arvestada, et tema vastas olev näitleja oli pigem läbi liigutuste ja teksti hõljuv „kehadublant“ sest Jamie Dornan ei varjanud just väga hoolega kui vähe ta tahab seal olla ja seda kõike kaasa teha. Olles näinud Jamiet seiraalis Langus, siis ma ju tean et ta oskab näidelda, kuid siin filmis ta isegi ei püüdnud.
 
Ja siis, kas panite tähele seda stseeni, mis teeb kummarduse originaalloo aluseks olevale unenäole :) ja mitut endist vampiiri te ekraanil nägite :[ :[

Wednesday, February 7, 2018

Professor Marston and the Wonder Women



Film: Professor Marston and the Wonder Women (2017)
Hinne: B
Sisukokkuvõte: Film pakub vaatajatele hetki dr. Willian Marstoni ebatraditsioonilisest elust. Dr. Marston on Harvardi haridusega psühholoog, kes aitas luua tänapäevast valedetektorit ning lõi ka Wonder Woman nimelise koomiksi aastal 1941. Marston oli polügaamilises suhtes oma abikaasa Elizabethiga, kes oli samuti leiutaja ning psühholoog, ning Olive Byrnega, nende endise tudengiga, kellest sai samuti akadeemik. Just see suhe oligi see, milles sai alguse Wonder Woman, kuna Elizabethi ja Olive feministlikud ideed olid tihedalt põimunud peategelasega. Marston suri aastal 1947 nahavähki, kuid Elizabeth ja Olive jätkasid oma suhet ning kasvatasid ühiselt oma lapsi. Film keskendub sellel, kuidas Marston sai hakkama Wonder Womani vastuolulisusega.
Biography, Romance,  History

Kes meist siis ei taks Wonder Womani koomiksit, eriti nüüd kui alles eelmine aasta jõudis kinno Wonder Womani uus film millele peagi järgnes Justice Leagu uus osa … meie enamuse jaoks on Wonder Woman Gal Gabot. Kuid kust siis ikkagi sai see idee alguse ja milline oli see koomiks alguses.



See ongi see film, millest selgub, et DISC-teooria looja William Moulton Marston võttis omaenda teooria ja tegi sellest koomiksi, kus ta kasutas nelja isikutüübi äärmuslikumaid esindajaid, et luua superkangelasi ning panna neid mängima sidumismänge. DISC teooria neli isikuomadust on domineerimine, mõjutamine, püsivus ja kuulekus. Aga see selleks.

Marston oli edukas õppejõud, kes koos oma abikaasaga oli leiutamas valedetektorit, kuid miski oli veel puudu, et masin lõplikult tööle saada. Iga sügis valisid nad uute tudengite seast, kes selleks soovi avaldasid, endile uue abilise laborisse ja sellel aastal langes nende valik Olive Byrnele – noorele naisele, kes oli sisse võetud mõlemist abikaasast. Ühe vägagi intensiivse vestluse käigus, kus oli teemaks valetamine ja armastus, tabaski Elizabeth ära selle viimase puuduoleva lüli, mis aitas neil valedetektori lõplikult käima panna.

Nad pidid endale tunnistama, et nende vahel on midagi palju enamat kui väga lähedane sõprus, seega katkestas Olivia oma kihluse ja kui Marston ei tahtnud kuuldagi sellest, et nad võiksid kolmekesi koos elada, selgus et Olivia oli rase nende esimese lapsega.

Kui ülikool nende sute avastas, siis loomulikult kaotasid nad töö ja koha koolis, kuid neil oli endiselt nende leiutised ja siis tuli veel ka Marston ideele panna naiste feministlikud ideed ja oma DISC teooria inimtüübid kokku koomiksiks. Ta leidis ka kirjastaja, kes oli kunagi olnud ülikooli professor ja üheskoos kunstnikega sündiski Wonder Woman.

Pärast Marstoni surma võeti Wonder Womanist välja kõik mis oli seotud sidumismängudega või muudmoodi ülimalt seksuaalse alatooniga. Kuid Olivia ja Elizabeth elasid koos kuni elu lõpuni ja üks nende poegadest lõi Wonder Womani muuseumi.

See on üks huvitav lugu. Seda filmi vaadates hakkasin ma mõtlema, kas ka mitte see poleks hea näide teadusliku eetika rikkumisest, sest kui ikkagi võetakse üks teaduslik teooria, eraldatakse sellest vaid teatud osad, ning söödetakse seda siis noortele mõjutatavatele lugejatele äärmuslikus vormis ette … tundub nagu olevat üle piiri minevat, kuid mida ka mina tean, ma alles õpin seda. Aga film on hea ja annab huvitava taustaloo tuntud tegelastele.


Stanfordi vangla eksperiment



Film: The Stanford Prison Experience (2015)
Hinne: C
Sisukokkuvõte aastal 1971 osalesid kakskümmend neli juhuslikult valitud vabatahtliku eksperimendis, kus pooled olid vangid ja pooled vangivalvurid. vangla simulatsioon toimus Stanfordi ülikooli keldris.
Biography, Drama, History

See film oli mul juba ammu vaatamise nimekirjas ja nüüd kui mul oli vaja koolis kirjutada töö teadusliku eetika kohta meenus mulle just see eksperiment.

Film on siis dr. Zimbardo läbiviidud eksperimendist, kus kuulutuse peale tulnud tudengite seast valiti välja 24 kõige “normaalsemat“ kandidaati, kellest valiti juhusliku valiku läbi vangid ja valvurid. Valitud päeval vahistati 9 vangikanditaati ja viidi seotud silmadega ülikooli keldrisse, kus neilt võeti ära nende riided, mille asemele anti ühesugused hõlstid, mille all ei olnud aluspesu, mille rinnal oli vaid number ja pähe tõmmati neile sukk, mis asendas pea paljaks ajamist. Kõik valvurid said selga ühesugused liivakarva vormid ja ette panid nad päikseprillid.

Eksperiment mis pidi vältama kaks nädalat kestis vaid kuus päeva. Esimene vang murdus ja nõudis koju saatmist teisel päeval, kuid ka siis veel ei lõpetatud eksperimenti. Järgmine päev saadeti ka teine vang koju, kuid dr. Zimbardo oli endiselt kindel, et nad peavad jätkama, sest ta lootis saada sedasi tulemusi, mida ta oodatagi ei osanud. Ta arvas, et ta suudab vangid murda teise nädala lõpuks, kuid osalised läksid mängu liialt sisse ja kaotasid reaalsusetaju üllatavalt kiiresti. Loomulikult aitas sellele kaasa ka see, et valvurid läksid oma „karistamistega“ liialt loominguliseks ning kuigi karistused polnud otseselt füüsilised olid need alandavad.

Teaduse nimel on paljugi tehtud, selles filmis esitatakse siis ühte korda, kui teadus läks üle eetilise piiri. Tänu sellele on nüüdseks väga ranged reeglid paika pandud, mida tuleb teha enne eksperimenti kus on inimesed kaasatud, kuidas peab eksperimenti läbi viima, millega tuleb arvestada ning kuidas käituda peale eksperimenti, kuidas aidata selles osalenutel tulla välja oma rollist või tahtmatult tekkinud psühholoogilistest probleemidest.

Hästi tehtud ajastutruu film koos andekate noorte näitlejatega.