kaader filmist

kaader filmist

Monday, June 29, 2015

A Little Chaos



Film: A Little Chaos (2014)
Hinne: A
Sisukokkuvõte: Kaks andekat maastikuarhitekti leiavad armastuse ehitades Kuningas Louis XIV jaoks Versailles lossi juurde aeda.
Comedy, Romance, Drama

Louis XIV (Alan Rickman) laseb oma ehitatava Versailles lossi juurde ka suure uhke aia kujundada. Tema senine peaarhitekt André Le Notre (Matthias Schoenaerts) kes on tuntud oma pedantlikku korraarmastuse poolest mõistab, et see on miski, millega ta üksi hakkama ei saa, seega hakkab ta otsima endale appi kedagi teist. Paljud maastikuarhitektid käivad tema juurest oma ideedega läbi, paljud neist on teinud oma plaanid vastavalt Le Notre tüüpilistele kujundustele. Kuid üks maastikukujundaja erineb neist kõigist. Sabine De Barra (Kate Winslet) on lesk, kelle aiakujundused on väga omapärased. Esialgu praagib Le Notre ta välja, kuna De Barra ei austa korda, kuid lõpuks mõistab ta siiski, et tal tuleb võtta enda kõrvale kedagi väga erinevat, et pakkuda kuningale midagi uut ja meelepärast.

Sabine De Barra on oma abikaasa ja tütre kaotanud tõllaõnnetuses ja aegajalt on tal endiselt raske oma päevaga edasi minna, kuid aiakujundus ja taimedega töötamine aitab teda palju. Seega kui Le Notre tuleb tema juurde, pakkudes talle võimalust luua Versaille aeda vabaõhu ballisaal, haarab ta võimalusest kinni, kuigi ta teab, et see saab olema üks raske ettevõtmine. Esialgu laabub kõik, kuid kui ta palgatud töölised minema kõnnivad, tuleb tal üksi jätkata. Tema tegemisi on kõrvalt jälginud üks ta konkurente, Thierry Duras (Steven Waddington), ja nähes et madam De Barra pole mitte mingi õrn lilleke, mõistab Duras, et kui ta tahab Versailles töötada, siis ei saavuta ta seda mitte oma konkurendi väljasöömisega, vaid konkurendiga kampa löömisega. Seega toobki ta oma mehed kohale ja pakub De Barrale koostööd.

Kuna Le Notre on siiski kuninga aednik, siis saab ka tema kaas aednik kuningalt kutse õukonda. De Barra pole kunagi õukonnas viibinud, ta ei tea mida oodata ja see õukondlase suur seltskond, mis teda esialgu vastu võtab hirmutab teda. Kuid pea kohe võtab Antoine Lauzun (Rupert Penry-Jones) ta oma hoole alla, tutvustab talle kuninga viimast armukest Madame De Montespani (Jennifer Ehle) ja kuninga venda Philippet, d’Orleani Krahvi (Stanley Tucci) kes omakorda tutvustab talle Madame Princesse Palatinet (Paula Paul) ja üheskoos lähevad nad järgmisel päeval vaatama kuidas tööd Versailles edenevad.

André Le Notre on olnud õukonnas juba lapsest saati, oma isa käe kõrval ning tema abikaasa on tüüpiline õukondlane, kes on abiellunud vastavalt oma vanemate soovile ja peab abikaasa kõrvalt armukest. Le Notre ei ole oma abikaasaga samaväärselt käitunud ja ta püüab õukonnast ja nende intriigidest kaugele hoida. Kuid De Barras on midagi, mis teda köidab.

Kui nad on kõik Versailles väljasõidul jõuab nendeni sõnum, et kuninganna on surnud. Aia ehituse juures ei tähenda see midagi, kuid õukonna suhted muutuvad närviliseks – kellest saab järgmine kuninganna? Kuidas muutuvad suhted senise armukesega? Kas senised lemmikute staatused muutuvad?

Aga aed nõuab tööd. De Barra toob puukoolist lilli, et vahetada neid teiste taimede vastu kuningliku aedniku juures, kuid satub aias hoopis Kuninga enda peale, kellega nad veedavad meeldiva õhtupooliku rääkides taimedest ja suhetest. Selle tulemusena kutsutakse De Barra Fonainbleau lossi.

Peale Fontainbleaust tagasi tulekut, teeb Le Notre oma abikaasale selgeks, et nüüd käitub tema täpselt nii nagu kunagi käitus tema abikaasa ja loodab, et ka tema abikaasa saab aru, et neil on erinevad elud, ja see et nad on abielus, ei tähenda seda et nad peaksid koos olema. Nagu ta nainegi talle kunagi ütles, ütleb nüüd ka tema – harju sellega, see on elu.

Kuid Madam Le Notre ei luba teistele seda, mida ta ise teha võib, seega läheb ta De Barra tööd lõhkuma, esmalt teda hoiatades, et De Barra tema abikaasast eemale hoiaks.

Kuid lõpuks valmib see oivaline vabaõhu ballisaal siiski.

See Allan Rickmani käe alla valminud ajalooline armastuslugu oli nii ilus. See maastikukujundus, õukonna suhted, ajastu eripäras, see kõik oli nii huvitav ja selle kõige taustal siis see õrn, ilus ja puhas armastuslugu. Igati nauditav film!!
 

Closer to the Moon



Film: Closer to the Moon (2014)
Hinne: B
Sisukokkuvõte: Bukarest aasta 1959. Kogu maad on raputanud tähelepanuväärne pangarööv. Sõjajärgses kommunistlikus Rumeenias on selline asi uskumatu solvang kõvakäelisele valitsusele. Neli meest ja üks naine arreteeritakse, nende üle peetakse kohut ning neile mõistetakse surmanuhtlus ning sellel ajal, kui nad ootavad oma surmanuhtluse täideviimist … tuleb neil esineda propagandad filmis nende kuritöö kohta. Kõik need viis peategelast olid kunagi Teise Maailmasõja ajal vastupanuliikumise kangelased ning nad olid ka Rumeenia ühiskonnas kõrgetel kohtadel. Nad teadsid väga hästi millega nad riskivad, kui nad vahele peaksid jääma.
Comedy, Drama

Vaikne hommik. Inimesed istuvad kohvikus. Ühtäkki sõidab pangamaja ette kriiksudes takso, välja hüppab üks tegelane ja paneb kohviku ette sildi – Tähelepanu Filmivõtted. Kõik kogunevad uksele vaatama, mis toimub. Väljakule sõidab panga sularaha auto, teised taksos olnud tulevad ka välja ning suunavad relvad pangaauto juhtidele karjudes „Autost välja, filmivõtted, mitte keegi ei saa viga. Avage tagauks, kõik on korras, olge kõik rahulikud, filmivõtted …“ panga nuka juurde sõidab veel üks auto, mille taha visatakse rahakotid pangaautost. Siis veel üks pikk automaadi valang, kõik istuvad tagasi autodesse ja sõidavad minema. Pealtvaatajad plaksutavad ja lähevad laiali. Kohviku koristajapoiss (Harry Lloyd) haarab kaasa kohviku ette pandud sildi ja unistab töötamisest filmimaailmas. Järgmine päev läheb ta kohaliku filmistuudio juurde jõlkuma ja juhuse läbi saab temast lavastaja (Allan Corduner) abiline, aja möödudes kaameramees ja …
 
Aasta hiljem saadetakse ta filmima kohtuprotsessi. See protsess on nende viie üle, kes pangaröövi filmi tegid ja nad kõik saadetakse mahalaskmisele (Vera Farmiga, Mark Strong, Joel Armstrong, Martin Hancock ja Christian McKay).

Kuid enne seda vändatakse siis propagandafilm sellest kui halb on lääne mõju kommunistlikule ühiskonnale, sest vaid lääne mõjudel võib toimuda selline asi nagu pangarööv. Kuna filmi lavastaja on enamuse ajast purjus, siis saab filmi tõeliseks lavastajaks üks röövlitest.

Kogu see protsess on suureks lõbuks röövlitele endile ja teistele filmiga seotud inimestele. Ainuke kes ei naudi seda protsessi on filmimist jälgiv kõrge politsei ametnik (Anton Lesser), kes tahab kohe väga teada, miks nad röövi korraldasid ja kus on röövlite kuues liige (kahe röövli ühine poeg), kes mängult kogu nende ettevõtmist filminud oli.

Film saab lõpuks valmis, vargad saavad neil määratu, või siis peaaegu kõik saavad neile määratu ja kaameramees ….

See oli huvitav ja naljakas lugu, heade näitlejatega.

Friday, June 26, 2015

Tagastada saatjale



Film: Return to Sender (2015)
Hinne: B---
Sisukokkuvõte: Tundmatu mees ründab jõhkralt väikelinna medõde ja vägistab tolle tema enda kodus. Pärast mehe vahistamist hakkab naine talle kirjutama, kuid kõik kirjad saadetakse avamata tagasi. Kuna naine on otsustanud ründajaga vastamisi seista, hakkab ta oma isa tahte vastaselt mehel vanglas külas käima ja saab temaga näiliselt sõbraks. Isa ei mõista tütre kavatsusi ja kardab tütre turvalisuse pärast, kui ründaja vanglast vabaneb, aga võib-olla on ta tütre tugevust ja otsusekindlust alahinnanud?
Thriller,
 
Noh jah, mis siis öelda. Treileri järgi oleks võinud arvata, et tegu on Gone Girl taolise psühholoogilise põnevikuga. Filmi alguses kui koer on teda rünnanud ja ta imelikult käituma hakkab, hakkasin ma juba mõtlema, et äkki on midagi Cujo taolist, et ta sai koeralt kergekujulise marutõve ja see hakkab nüüd tasapisi välja lööma. Lõpus meenutas asi isegi natuke Miserit (selline Stephen Kingi raamatute meenutus :)).

Aga mis siis tegelikult oli. Loo mõte on hea, väga huvitav ja põnev, kuid teostus … kahjuks väga väga nõrk. Head näitlejad annavad endast parima, kuid lõpptulemus on siiski künklik ja hüplik ja poolik.

Kui tahate ise filmi vaatama minna, siis ärge edasi lugege!
SPOILER ALERT! SPOILER ALERT! SPOILER ALERT!

Miranda (Rosamund Pike) töötab haiglas õena, tema soov on saada opitoa õeks. Ta on korraarmastaja ja kohusetundlik naine, mõneti võib-olla isegi maniakaalsusesse kalduv korraarmastaja. Ta kasutab kirjutamiseks vaid teatud pastakaid, ta küpsetab ja paneb kokku fantastilisi mitmekihilisi torte ning tema kodus pole mitte miski paigast ära. Tal on ka plaan endale uus suurem kodu muretseda kui ta saab uue töö.

Ta töökaaslased on talle pimekohtingu organiseerinud, sest ta ise pole väga aldis vastas sugupoolega suhtlema. Õhtul enne järgmise päeva kohtingut läheb ta isale (Nick Nolte) külla, kus isa koer – keda ta on juba aastaid tundund – teda seljatagant ründab, ta kleidi ja õla katki teeb. Siis lähevad nad isaga õhtusöögile ning hetkel kui ta on toalettruumis, tõmbab keegi endale toitu kurku ning Miranda tormab teda päästma, tehes talle lihanoaga hingetorru augu (teate ju küll seda tüüpilist arstide võtet filmides – auk kõrri, kõrs kõrisse ja voilà). Kangelane. Päästma joostes komistas ta ühe köögitöölise otsa, kuid õnneks ei kukkunud.

Järgmisel päeval, varbaküüsi lakkides kuuleb ta liikumist verandal. Äkki see on varakult kohale tulnud kohting? Pole hullu, kutsume sisse, pakume juua, räägime tühjast tähjast. Kuid miks ta ukse lukku keerab, miks ta tal kõrist haarab ja … (meenub sarnane stseen Troonide mängust)

Haigla, vangla, masendus, paranemine, käevärin, õel plahvatamine igas olukorras mis ei pruugigi väga hull olla, kirjad vanglasse mis saadetakse tagasi avamata, kuni tuleb kiri, mille teisele poolele on kirjutatud Sinu võit. Et siis, kirjad on tagasi saadetud avamata, kuid siiski teadis kirja saaja, mis on kirjas ja alistus?

Ühesõnaga, hakkab Miranda Williamil (Shiloh Fernandez) vanglas külas käima, kus nad läbi akna telefonitoru otsas rippudes üksteisega häbenematult flirdivad. Kuni William saab tingimisi vabaks.

Loomulikult läheb ta otsekohe tagasi sinna linna, kus Mirada elab, saadab talle lilli, helistab, tuleb kohale ja pakub abi maja korda seadmisel.
 
Lisaks haigla tööle, Wiljami vanglas külastamisele on Miranda ka hoolitsema hakanud oma isa koera eest, kes enam ei vihkagi teda, vaid sööb Miranda pakutud haiglast toodud hõrgutisi ja ainult tema toodud hõrgutisi, ning ülejäänud aja on koer haiglane, kuni ta sureb.

Kui Miranda isa teada saab, et William käib maja parandamas, siis on ta väga vihane, kuid Miranda seletab, et tal on vaja seda, et William enda patud heastaks. Ja kui William taas appi tuleb, siis jätkab Miranda flirtimist, kuid tagasihoidlikumalt.

Kuni siis selleni kui William ühel päeval end halvasti tunneb ja kokku kukub. Ärkab ta Miranda keldris. Järgneb taas üks mingilmääral tuttav stseen Troonide mängust :).

Ja ongi film läbi. Kas Miranda oli psühhopaat juba algusest peale või läks miski sassi sel ebaõnnestunud pimekohtingul? Kas William oli halva kasvatusega lõngus või oli ta kuritahtlik pervert psühhopaat? Kui vaid sellel filmil oleks olnud parem lavastaja!