kaader filmist

kaader filmist

Saturday, February 28, 2015

The Loft

Film: The Loft (2015)
Hinne: C+
Filmi lühikokkuvõte: Viis abielus sõpra jagavad linnas salajas katusekorterit – kohta kuhu nad saavad viia oma salaarmukesi ning ellu viia oma salajasi fantaasiaid. Kuid nende fantaasia muutub õudusunenäoks kui nad avastavad korterist tundmatu naise surnukeha ning mõistavad et keegi nende grupist peab olema selle surmaga seotud.
Thriller

Korter on üks päris andekas kriminaalne triller.

Viis sõpra – arhitekt (kes on selle kortermaja autor), psühholoog, kinnisvaraarendajad ja arst – ei ole keegi oma abikaasadega päris õnnelikud. Kuid kuidas sa armukest pead, kui arved ja krediitkaardi väljavõtted võivad sind reeta. Seega, kui tekib võimalus kasutada salaja korterit, haaravad neli neist kiiresti võimalusest, ning peagi liitub ka viies selle eksklusiivse klubiga.

Aasta hiljem astub üks neist hommikul korterisse ... ja leiab voodist alasti verise käeraudadega aknavõre külge aheldatud naisterahva. Peagi jõuavad kohale ka teised kolm sõpra. Kes oli korteris eelmine õhtu? Kes tunneb surnud? Kes tahaks neid sisse mässida? Kes saaks veel korterisse peale nende, kui vaid neil on võtmed? Kes pani korteri müüki hukkunu nime all? Kes kirjutas voodipeadsisse vigase ladinakeelse hoiatuse? Kes naise tappis? Kellel oli selleks põhjus? Kes valetab kõige rohkem ja kes mängib kaksik/kolmi/nelik mängu?

Vaatajatele pakutakse mitmeid võimalikke süüdlasi läbi kogu filmi, kuid lõpptulemus oli vähemalt mulle küll üllatav.

Hea film, hea lugu, kuid kahjuks ei meeldinud mulle kõik näitlejad kes siin filmis kaasa löövad.

James Marsden on üks parimatest. Karl Urban (Star Trek) ja Wentworth Miller (Prisonbreak) on head. Matthias Schoenaerts (Rust and Bone, The Drop) on sama nimelise filmi Belgia versioonis ilmselt mänginud sama rolli :), tema oli huvitav. Kuid kes mulle tõsiselt vastu hakkas oli Eric Stoenstreet (Modern Family) ja kui te teate mis rolli ta Kaasaegses Perekonnas mängib ja nüüd kujutate teda ette ilastava naistemehena, kes on valmis ka oma parima sõbra nooremat õde panema, siis saate aru, kui vale ja sobimatu ta sellesse rolli oli.

Naitse poole pealt lõid selles filmis kaasa Isabel Lucas (Veelausuja), Rachel Taylor (Grey Anatoomia), Rhonda Mitra (The Gates), Kali Rocha (Grey Anatoomia), Valerie Cruz (Off the Map),
Margarita Levieva (Revange) ja Kristin Lehman (The Killing).

Hea film, hea lugu ja kuigi keegi kuskil kommenteeris, et pigem vaadake Hollandlaste versiooni (sama loo on lisaks ameeriklastele filmiks teinud ka Belglased, nagu varem juttu oli, aastal 2008 ja Hollandlased, aastal 2010), meeldis mulle ikkagi ka see film, lihtsalt see üks näitleja, kes ei sobinud sellesse meepotti.




Siin on Hollandi filmi näitlejad (mehed piltidega ja naised nimedega) ning Ameerika filmi näitlejad.

Ikka veel Alice

Film: Still Alice (2014)
Hinne: B
Filmi lühikokkuvõte: Dr Alice Howland (Julianne Moore) on Columbia ülikooli tunnustatud keeleteadusprofessor. Kui talle ei tule enam sõnad meelde ja ta hakkab jooksmas käies ära eksima, peab Alice silmitsi seisma muserdava diagnoosiga: varajane Alzheimeri tõbi. Samal ajal kui siiani energiline naine püüab võimalikult kaua oma eneseteadvuse külge klammerduda, peavad Alice’i kolm täiskasvanud last abituna pealt vaatama, kuidas nende ema iga päevaga üha rohkem ja rohkem eemaldub.
Drama

Järgmine Oscarite ja muude auhindade lemmik.

Seekord siis raamatu ekraniseering.

See oli huvitav ja kurb lugu. Ja seekord ei olnudki pr. Moore vananeva võrgutaja või kriiskava depressiivse hullu rollis. Seekord on ta tasapisi hääbuv briljantne mõistus ja ta teeb oma rolli suurepäraselt.

Kas sõnade unustamine, suutmatus nimesid meelde jätta, suutmatus meenutada lihtsat informatsiooni mõningad minutid hiljem on märk, et Alzheimer pole kaugel? Kui nii, siis ju ta pole enam kaugel :(.

Hea film.

2 päeva veel

Poisipõli

Film: Boyhood (2014)
Hinne: B
Filmi lühikokkuvõte: Režissöör Richard Linklateri („Before Sunrise“ triloogia) värske film POISIPÕLI on üles võetud 12 aasta jooksul (2002-2013) sama näitlejaansambliga. Ainulaadne draama räägib loo kasvamisest läbi Masoni nimelise (Ellar Coltrane) poisi silmade, kes sõna otseses mõttes saab meie silme ees suureks. POISIPÕLI kaardistab üle kivide ja kändude kulgevat lapsepõlve nagu seda seni veel ükski film teinud pole. Masoni ellu jätavad jälje nii lahus elavad vanemad, vanemate uued kaaslased, tüdrukud, õpetajad, ülemused, ohud, kired kui ka loomingulised pürgimused. Nagu meiegi, peab Mason selle kõige keskel leidma oma tee. On võimatu vaadata Masonit ja tema perekonda, ilma et mõtleksime enda omale...

POISIPÕLI on nii nostalgiahõnguline ajakapsel lähiminevikust kui ka südamlik ood lapsepõlvele ning lapsevanemaks olemisele. Filmi ilmestab kütkestavalt ajahetke peegeldav heliriba – kõlavad ansamblite Coldplay, Arcade Fire, Foo Fighters, Daft Punk, Gnarls Barkley ja paljude teiste tol hetkel päevakajalised lood.
Drama

Et siis üks selle aasta suur Oscari lemmik ja ka kõiksuguste teiste auhindade lemmik.

Jah, polnud paha. Päris huvitava on vaadata kuidas lapsed suureks saavad, kuidas tüütust õest kasvab normaalne inimene, kuidas vaiksest poisist kasvab enesekindel noormees, kes näeb maailma päris huvitavalt. Samas on ka huvitav jälgida, et millise Meediumi hooaja tegemise juures Patricia Arquett just oli :).

Huvitav film, hea mõte. Kas selle peale hakkavad ka teised noored lavastajad väga pika vinnaga filme väntama? Ei tea, eks aeg näitab. Eesti oma Poisipõli, nii öelda, on Kevade ja Suvi.

Monday, February 23, 2015

Oscarid 2015



2015 aasta Oscarite sadu on siis taas möödas.

Mida siis öelda selle aastase show kohta? Tõsiselt poliitiliseks kiskus asi kätte. Iseenesest olen ma selle liikumise poolt, et ei ole mõtet näitlejatelt punasel vaibal küsida vaid keda nad kannavad, vaid küsige ikkagi nende töö kohta, siis kõik see muu, mis sellele järgnes – pidev rõhutamine kui palju on käesoleval aastal naisi nominantide seas ja kui palju on igasuguse äärmuste filme ja haiguste filme ja probleemide filme … tore on aga kas peab siis sellises kohas selliseid asju esile tõstma? Mida iganes.

Aga mingem siis selle juurde, miks me üldse kord aastas öösel telekat vaatame pühapäeva öösel vastu esmaspäeva (see on ikka tõeline õnnistus, et täna on ametlikult lühendatud tööpäev :)).

Alustagem nagu ikka väiksematest pudinatest:
Parim kostüüm: The Grand Budapest Hotel – olid küll jah väga erilised riided, kuid ka teised nominendid olid väga head.

Parim muusika: Selma, esitajad Common ja John Legend – ei tea filmi ja ausalt selle laulu esitamine oli ainus koht kus ma magama jäin.

Parim mitte Ingliskeelne film: Kahjuks ei olnud Mandariinid.

Parim multikas: Big Hero 6 – jah sellest valikust oli see vist kõige parem, kuid ega see valik ka just teab mis hea olnud.

Parim originaalne stsenaarium: Birdman – oh jah.

Parim adapteeritud stsenaarium – The Imitation Game – mõistetav.
 
Parim mees kõrvalosatäitja – J.K. Simmons – täiesti õigele inimesele, mitte et teised halvad oleks olnud, kuid mina olen valikuga rahul.

Parim nais kõrvalosatäitja – Patricia Arquette – peab ikka selle Poisipõlve ükspäev ära vaatama, olengi seda liiga kaua juba edasi lükanud.

Parim naisnäitleja - Julianne Moore – sama jutt siis ka selle Ikka veel Alice kohta, peab tegema ühe Oscari filmide õhtu, kõik veel vaatamata siis järjest ära vaatama.

Naisnäitlejate seas oli teisi palju tugevamaid, vähemalt selle põhjal, mida ma siiani näinud olen, kuid kui ma olen need filmid ära vaadanud, äkki jään ka nende valikuga nõusse.

Parim meesnäitleja – Eddie Redmayne – täiesti teenutult, kuigi tal olid vastas teised väga tugevad näitlejad, siis Eddie tegi ikkagi suurepärase rolli.

Ja aasta film – Lindmees – ausalt ei saa sellest aru, ei filmist ega ka põhjusest, miks teda aasta filmiks peetakse. Aga mina ju ei vali, mina vaid vaatan ja kritiseerin :).

Ning taas kord, kuna tulid Oscari nominentide filmid ekraanidele? Mitte aasta alguses :).

Aga showst siis üleüldse. Algus oli küll väga tore, täis laulu ja nalja ja häid toredaid näitlejaid, kuid vahepeal tundus natuke punnitatud. Neil Patrick Harris on hea komöödia näitleja ja hea laulja ja hea show mees, ning seda tema mängulist ja tantsulist poolt oleks võinud rohkem ära kasutada, aga muidu polnud paha.

Head uut filmiaastat.

8 päeva veel!

Kingsman: Salateenistus


Film: Kingsman: The Secret Service (2015)
Hinne: B
Filmi lühikokkuvõte: "Kingsman: Salateenistus" on Mark Millari ("Wanted", "Kick-Ass") ja Dave Gibbonsi ("Watchmen") populaarsel koomiksil põhinev haarav lugu supersalajasest spioonide organisatsioonist, mille esiagent (Colin Firth) värbab lihvimata, kuid paljulubava tänavapoisi (Taron Egerton), kes kaasatakse agentuuri kurnavasse treeningprogrammi ajal, kui esile kerkib ülemaailmne oht väärastunud tõekspidamistega miljardärist tehnoloogiageeniuse (Samuel L. Jackson) näol..
Comedy, Action

See oli üks väga hea komöödia. Selline noorte Bond.
Filmil oli hea muusika, suurepärased näitlejad, huvitavad filmiviited ning uskumatud toodete reklaamid.

Väga hea film.