kaader filmist

kaader filmist

Saturday, May 31, 2014

Miljon moodust läänes kärvata

Film: A Million Wais to Die in the West (2014)
Vaatamise põhjus: miks mitte
Hinne: A+
Filmi lühikokkuvõte: Albert on liiga pehmo, et osaleda revolvriduellis, mispeale tema tujukas tüdruksõber ta pikalt saadab ja teise mehe juurde kolib. Linna kappab aga salapärane ning imekaunis naine, kes aitab Albertil oma olematuna näiva vapruse siiski üles leida. Nad armuvad... Ilmub välja ka Alberti uue ihaldusobjekti kurikuulus lindpriist abikaasa, kes nüüd karmi kättemaksu haub. Meie kangelasel tuleb niisiis oma värskelt leitud vaprus proovile panna...

Muide, selle filmi autoreid olevat alati piinanud asjaolu, et Metsik Lääs nõretab kinoromantikast, kuid iial ei pöörata vesternites tähelepanu sellele, kuivõrd masendav ja õudne aeg see olema pidi. MILJON MOODUST keerab niisiis kõik Metsiku Lääne müüdid roppnaljakalt pea peale.
Humor, Absurd, Western

Ega polegi palju öelda.
Tegemist on ühe väga hea komöödiaga kaasaegse maailmavaatega nohikust mehest, kes elab juhuslikult vägagi metsikus läänes. Ta kasvatab lambaid, on pettumuseks oma vanematele ja tüdruksõbrale ning norib teadmatuses tüli metsiku lääne kõige hirmuäratavaima püstolikangelasega.

Lisaks sellele, et meile näidatakse 12 viisi kuidas surra metsikus läänes, antakse vihjeid veel 999988 moodusele.

Seda „Väike Maja Preerias“likku filmi täidab suurepärane filmimuusika ja hoidke oma silmad lahti ka igasugustele üllatustele näitlejate ja muude filmide vihjete näol.

Kuid pärast seda suurepärast sisu, meeliülendavat muusikat ning südantsoojendavaid üllatusi, jõuame ikka selleni, et filmi teevad nauditavaks siiski näitlejad – Seth MacFarlane, Charlize Theron, Amanda Seyfried, Liam Neeson, Giovanni Ribisi, Neil Patrick Harris, Sarah Silverman, Ewan McGregor, Christopher Lloyd, Gilbert Gottfried, Jamie Foxx ...

Üldkokkuvõttes on tegu ühe suurepärase võimalusega veeta pea kaks tundi naeruteraapias.

Thursday, May 29, 2014

Pikk tee alla

Film: A Long Way Down (2014)
Vaatamise põhjus: kõigepealt nägin ma treilerit, siis lugesin raamatut, seega tuli ka film ära vaadata
Hinne: C
Filmi lühikokkuvõte: Ühel vana-aasta õhtul kohtuvad kusagil Londoni kõrghoone katusel neli inimest, kes soovivad oma elu erinevatel põhjustel lõpetada. Järjekorras esimene on endine telesaatejuht Martin Sharp (Pierce Brosnan), kes paari katastroofilise valearvestusega on kihva keeranud kogu oma senise eduka elu ning tee katusele on leidnud ka tagasihoidlik hall hiireke Maureen (Toni Collette), kelle igapäevased probleemid ja raskused on hakanud muidu tublil naisel üle pea kokku lööma. Samuti tunneb 18-aastane Jess (Imogen Poots), et teha tuleb midagi drastilist ning noor ja mõistatuslik JJ (Aaron Paul) ei ole kuigi varmas teistega jagama seda, mis teda tol õhtul kõrghoone katusele tõi...

Tuleb aga välja, et allahüppamisele on suhteliselt raske keskenduda, kui sinu selja taga tammuvad oma järjekorda ootavad inimesed. Nii koorubki esialgsest sõnavahetusest välja veider liit nende nelja inimese vahel. Kuhu siis üheskoos edasi, kui sel õhtul otsustatakse ikkagi, et allaminekuks valitakse hüppamise asemel trepp...?
Comedy, Drama
 
Mida ma arvan filmist ning mida ma tahaks teha selle filmi lavastajaga olles lugenud Nick Hornby samanimelist raamatut, mille põhjal see film on tehtud?


Kui ma poleks raamatut eelnevalt lugenud, mis oleks mu arvamus siis?

Iseenesest polnud ju paha. Head näitlejad, enamvähem korralik lugu. Kahjuks jäi lugu natuke õõnsaks. Lõpuks jäi ikkagi selgusetuks, miks nad seal äärepeal kõik kokku said, mis olid nende põhjused katusele ronimiseks, mis oli see mis neid sinna uuesti minemast tagasi hoidis. Jah, filmis oli nalja, oli pisarakiskumise hetki, kuid … kõik jäi nagu poolikuks. See õnnelik lõpp, see oli ka liiga lihtne, liiga Hollywoodilik.

Rääkides veel paar sõna näitlejatest. Maureeni poeg Matty – nii tuttav nägu! Pole ka ime et tuttav nägu, ta on ju üks Troonide Mängu näitlejatest - Josef Altin.

Aga minu arvamus siis sellest filmist – kui olete raamatut lugenud, siis lähete filmi vaatama omal riisikol, kui raamatut ei tea, siis võib ju isegi hea film olla.

Friday, May 23, 2014

X-Mehed. Tulevase möödaniku päevad

Film: X-Men: Days of Future Past (2014)
Vaatamise põhjus: eks ma ole neid eelmiseid osi ju enamvähem kõiki näinud
Hinne: C
Filmi lühikokkuvõte: „X-Mehed: Tulevase möödaniku päevad“ seisavad mutantidest kangelased silmitsi pealtnäha ilmvõimatu ülesandega – muuta kõikivõimalikke vahendeid appi võttes trööstitut ja tumedates toonides alternatiivuniversumit, kus auahne ja julma töösturi Bolivar Traski (Peter Dinklage) ehitatud hiigelrobotid Sentinelid mutante kõikjal jahivad ning neid tapavad.

Professor X (Patrick Stewart) ja Magneto (Ian McKellen) on taas kord sunnitud omavahelised erimeelsused hetkeks unustama ning lootusetust olukorrast pääsemise nimel koostööd tegema. Nad leiavad mooduse, kuidas saata ülesandesse talle omase vastumeelsuse ning skepsisega suhtuv Wolverine (Hugh Jackman) ajas tagasi, kus ta peab üles leidma Professor X-i ja Magneto nooremad „versioonid“ (vastavalt James McAvoy ja Michael Fassbender), et nad teiste mutantide abil püüaks kõigiti tulevikku muuta...

Esmakordselt „X-Meeste“ kinoajaloo vältel astuvad kaamerate ette mutantidest kangelaste erinevad põlvkonnad.
MARVEL, Action, Adventure, Fantasy

Mis siis öelda seekordse X-meeste osa kohta – ah, oli kah.
Märulit oli, nalja oli, tuttavaid nägusid oli, huvitavaid pöördeid oli, võimas muusika oli … aga lõppkokkuvõttes oli see ikkagi üks järjekordne X-mehed.

Need Wolverine luust küünised – sellest oli ilmselt rohkem juttu Wolverine filmides, mida ma näinud pole, aga kui lõpus on Raven see kes Wolverinele järgi läks, siis tähendab see ju seda et ta ei saa oma tuntud küüniseid ja veel kõik teised asjad, mis peaks siis hoopis teisiti olema, kuna minevikku muudeti …

Noh, see pole mu lemmik koomiks … vennad pooljumalad, tigedad labori kasvandikud ja poolrobotid suudavad lõbusama filmi teha :).

Monday, May 12, 2014

Stoker

Film: Stoker (2013)
Filmi vaatamise põhjus: Huvitav tundus
Hinne: B
Filmi lühikokkuvõte: India Stoker (Mia Wasikowska) polnud valmis selleks, et ta kaotab oma isa ning parima sõbra Richardi (Dermot Mulroney) traagilises autoõnnetuses. Tema üksildus ta eraldatud perekonna valdustes, ta kodulinnakese rahulikus, ning ta koduse õhkkonna nukrus muutub ühtäkki mitte vaid selle õnnetuse tagajärjel vaid siis kui külla saabub onu Charlie (Matthew Goode) kelle olemasolust tal aimugi polnud. Kui Charlie kolid elama India ja ta psühholoogiliselt ebastabiilse ema Evie (Nicole Kidman) juurde, arvab India, et ta isa jäetud tühimik saab täidetud lähedase veresugulasega. Kuid peagi peale onu saabumist, hakkab India arvama, et sellel salapärasel ning kenal mehel on oma tagamõte. Kuid selle asemel et olla kuri või hirmunud, kiindub sõpradeta India mehesse üha enam.
Drama, Mystery, Thriller

Tegemist on ühe tiba segase, salapärase õudus draamaga. Oma ülesehituselt meenutas ta mulle väga Kuutõusu kuningriiki või Grand Hotell Budapesti.

Segane, kuid põnev ja huvitav ja tiba, ainult tiba õudne, kuid hea vaadata.

Head näitlejatööd.

Hea film.

Ainus ellujäänu

Film: Lone Survivor (2014)
Vaatamise põhjus: Taylor, Eric
Hinne: C
Filmi lühikokkuvõte: Aastal 2005 saab Afganistani suunatud Ameerika eriüksuslaste komando ülesandeks teha kahjutuks kurikuulus Talibani juht Ahmad Shahd. Ümberpiiratuna on sõdurid sunnitud astuma ebavõrdsesse lahingusse ja kogu üksus hukkub kangelastena. Kõik peale ühe. Ellujääja Marcus Luttrelli (Mark Wahlberg) jaoks lahing alles algab: ta peab iga hinna eest ellu jääma ja baasi tagasi pääsema. Olukorras, kus on raske kedagi usaldada ja igas võõras nähakse vaenlast leiab Marcus liitlase sealt kust ta seda otsidagi ei osanud. Teda aitab kohalik mees, patsifistist Gulab (Ali Suliman).
Drama, War

Üldiselt ma tavaliselt ei viitsi vaadata neid patriotismist tilkuvaid filme, kuid seekord ma tahtsin vaadata seda filmi ainuüksi Taylor Kitschi ja Eric Bana pärast.

Tegemist on siis ühe ülimalt patriootliku ja Ameeriklastele sõja mõtet maha müüva filmiga. Ameerika sõdurid olid tõsised üliinimesed – kui vaenlase rivist maha võtmiseks piisas vaid ühest kuulist, ükskõik kuhu keha piirkonda, siis need neli ameeriklast … nemad kukkusid korduvalt suurtest kõrgustest, vastu kive ja puid olles eelnevalt saanud kuule kõhtu, jalga, kätte, rinda, õlga, puusa ja enne veel kui neist neljast kolm oma silmad lõplikult sulgesid püüdsid nad veel piisavalt ka vaenlasi kaasa võtta. Herr Kitschi surm vääris täielikult tema nime, puudu jäi veel see, et ta oleks enne lõppu pikka patriootilist kõne pidanud lippu lehvitades.

Lisaks siis neile suurtele tundud nimedele – Marki Mark, Eric Bana, Emile Hirch, Taylor Kitsch – oli korraks ekraanil ka kunagine Chicago Hope nimelisest arstide sarjast tuntud, nüüdne lavastaja Peter Berg ning uus noor silmarõõm Alexander Ludwig, keda kinolinal sai näha Näljamängude esimeses osas ja teleekraanil Viikingite viimases hooajas.

Aga film ise oli … igavalt jama.

Friday, May 9, 2014

Neetud naabrid

Film: Neighbors (2014)
Vaatamise põhjus: Zac Efron ;)
Hinne: B
Filmi lühikokkuvõte: Mac (alati muhe ja häbitu Seth Rogen) ja Kelly (veetlev ja ootamatult naljakas Rose Byrne) on noor pisikese lapsega pere, kelle kõrvalmajja kolib alatasa lärmakalt pidutsev tudengi-korporatsioon. Algatuseks tundub, et korpi vedavate Teddy (Zac “Torso” Efron) ja Pete’iga (Dave “De Niro” Franco) on võimalik mõistuspäraselt kõrvuti eksisteerida, kuid pärast mõningaid mustast huumorist nõretavaid vahejuhtumeid on see lihtsalt välistatud. Mõlemad pooled võtavad kasutusele karmimad meetmed, et üksteist naabruskonnast välja süüa. Selles olukorras võitjaid ei ole. Kui välja arvata kinosaalis naerust rõkkav publikum...
Comedy,
„Naabrid“ ütles Adeleid
„Naabrid“ ütles vares ja koputas uuesti.
Ma lihtsalt pidin selle siia panema, üks lõik mis mu ajukäärude vahele kinni on jäänud ühest väga ammusest Nooruse lühiromaanist – ma ei mäleta millest lugu oli või kes selle kirjutanud oli, kuid need kaks rida … need meenuvad alati naabritega :).

Kuid nüüd siis filmi juurde.

See oli üks roppkomöödia, kus oli nalja, oli liiga palju, kohe tõesti liiga palju juttu – või siis täpsemalt ergutuskõnet, enesele õlale patsutamist, mulli suureks puhumist, suutmatust ära tabada, et vale muutub juba läbipaistvaks, kui liiga palju sõnu kasutada.
 
See oli nagu Project X kontrollitumas õhkkonnas ning vanematele osalejatele.

See polnud üldsegi paha film ja ükski näitleja ei teinud halba rolli, lihtsalt kui võrrelda „Torso“ eelmist filmi That Awkward Moment selle filmiga, siis see Piinlik hetk oli parem, minu arust vähemalt. 
 
Naabreid vaadates võiks arvata, et kui Mark Ruffalo ei sobi enam Hulki ossa, siis võiks Zac selle rolli vabalt üle võtta.

Ning see Abercrombie & Fich töökoht … well, siin saate tutvuda selle ametikoha eluga :).

Ja filmi alguses, kui tutvustatakse korbi suurimaid saavutusi, siis tasub hoolega vaadata meenutustes osalevaid näitlejaid, seal on nii mõnigi tuttav nägu :).

Ja need kes tahavad teada, mis on Burning Man, need vaadaku siia.

Wednesday, May 7, 2014

Gigolo maski all

Film: Fading Gigolo (2013)
Vaatamise põhjus: ammu oodatud ja Woody Allen ju
Hinne: B
Filmi lühikokkuvõte: Vaimukas ja pikantne armukomöödia mitte enam esimeses nooruses härrasmeestest, kes valivad rikastumiseks uue ameti – ühest saab jõukaid naisi teenindav gigolo ja teisest tema sutenöör! Paraku saadab nende ettevõtmist rodu koomilisi apse ja äpardusi. On ilmselge, et kaks semu ujuvad vastuvoolu ning raha ja armastust ei paista kusagilt.
Comedy, Romance

Kui ei teaks, et see pole Alleni film, siis võiks täiesti öelda, et klassikaline Allen. Kuid selle filmi loo kirjutajaks ja filmi lavastajaks on hoopis John Turturro (O Brother, Where Art Thou?)

Kuid film on päris hea. Selles on nalja igasuguste imelike nurkade alt, kuid samas on ka dramaatilisi romantika kohti ning kõige suurema plussi annavad filmile näitlejad ja nende valik on suurepärane – John Turturro ise, siis Woodi Allen, kelle jaoks see film tundub tehtud olevatki, Vanessa Paradis pole juba ammu ekraanil olnud ning sama võib öelda ka Sharon Stone kohta (või siis pole mina lihtsalt nende filmide peale sattunud) ning lõpuks Sofia Vergara ja Liev Schreiber. Suurepärane valik.
 
Suurepärane film.

Kuid see film meenutas mulle ühte tõsielu sarja millest just hiljuti meil raamatuklubis juttu oli :)

Friday, May 2, 2014

Patune öö

Film: Walk of Shame  (2014)
Filmi vaatamise põhjus: Elizabeth Banks
Hinne: C
Filmi lühikokkuvõte: Unelmate tööst ilma jäänud ambitsioonikas Los Angelese uudisteankur Meghan (Elizabeth Banks) võtab ette pöörase pidutsemise. Võõras voodis äratab ta agendi tekstsõnum, milles seisab, et töö saamiseks peab ta kell viis linna teises otsas olema. Neiul tuleb nüüd sekelduste kiuste tundmatust linnaosast raha, telefoni ja autota elu tähtsaimale töövestlusele jõuda.
Rom/Com

Viimase aja Rom/Comide seas on see üks tõsiselt nõrk lugu.

Ma kujutan ette, kuidas selle filmi stsenaariumi kirjutamine toimus – istusid maha kamp kirjutajaid, neile oli antud ülesanne kirjutada üks koomiline õpetlik film. Ok, võtame siis esmalt peategelase – see võiks olla karjäärinaine, kes on just jõudmas oma unelmate tööni. Kuid anname talle ka natuke ullikesed sõbrannad, kes ta ööl enne tähtsat päeva välja veavad. Siis saadame ta valest uksest välja peale ohjeldamatut joomist ja viime ta kokku kohaliku paarmani/kirjanikuga. Laseme neil veeta üheskoos üks nalja täis öö.

Nüüd siis ärkab me karjäärinaine, ei mäleta olnust midagi, kuid ta produtsendi jäetud sõnum saadab ta arvutimängudega võrdelisele teekonnale tagasi stuudiosse (kaks punkti iga lahendatud absurdse olukorra eest). Kogu ta teekond on täis uskumatuid kohtumisi, ohtlike hetki, totraid arusaamatusi ning arusaamatuid „nalju“.

Õpetlik osa sellest filmist oli ilmselt see, et enamus inimesi „hindab raamatut kaane järgi“, sest need kes tavaliselt oleksid need, kes hättasattunule abi pakuvad, viskavad hädasolijale vaid ühe pilgu, ning kui ta riided ei jäta temast korraliku inimese muljet, siis ei ole keegi valmis teda aitama. Samas kui need kellest muidu kauge kaarega mööda peaks käima, on nõus teda aitama. Ning lõpuks, kui ta loeb siis otse eetris uudist iseenda kohta, vibutab ta kõigi poole näpuga, et kuidas inimesed ikkagi võivad arvata, et vaid riided teevad inimese.

Kuigi Elisabeth Banks on hea komöödianäitleja, siis see ei olnud just kõige õnnestunum lugu.

Vaikiv kurjus

Film: The Quiet Ones (2014)
Vaatamise põhjus: Oli ju volbriöö
Hinne: A
Filmi lühikokkuvõte: Londoni lähedal asuvas häärberis viib professor Coupland (Jared Harris) koos üliõpilastega läbi eksperimendi noore tüdruku Jane Harperi (Olivia Cooke) peal, kelle sees on peidus sõnulseletamatud saladused. Jane'i jälgimise käigus muutuvad imelikud sündmused Couplandile ning tema õpilasele Brianile (Sam Claflin) aga eluohtlikuks.
Horror

See oli üks tõsiselt hea õudusfilm, mis mõjub ikka veel. Kui ma praegu pilte otsisin, millega seda sissekannet illustreerida, tekkis mul endiselt tahtmine jalad laua alt välja tõmmata, tekk üle pea tõmmata ning mõelda millestki ilusast, soojast ja rõõmsast, vaatamata sellele et on päev ja päike paistab.

Üks ütlemata hästi tehtud psühholoogiline õudukas, ning eriti hästi mõjub ta muidugi siis kui minna seda vaatama volbriööl tiba enne südaööd, istuda peaaegu tühjas saalis, üksinda reas … see polnud mingi tüüpiline ketšupi õudukas, kus musta näoga, sassis juuste ja suurte silmade ning pärani suuga olendid roomavad neljakäpukil mööda põrandat/seina/lage/treppe ja siis aegajalt hüppavad järsku ekraanile (teevad photopommi), oi ei. Siin oli jäetud vaataja enda fantaasiale nii palju ruumi, et kui alguses aidati neid natuke kaasa siis üsna peagi oli vaja vaid vihjet ning sellel hirmul olid palju suuremad silmad kui ühelgi tavalisel arvutil loodud kollil.
Samadelt tegijatelt on ka film Naine mustas, kuid Naine mustas vaatasin ma ikkagi päevasel ajal kodus, turvaliselt teki all olles, seega ei tundunud ta nii õudne, kuigi pärast ei kippunud varbaid väga kergelt teki alt välja pistma.

Ma mõtlesin, et paneks siia lõpetuseks mõne hea .gifi, mis iseloomustaks selle filmi õudust, kuid ma ei suutnud otsustada, seega pakun teile endile võimalust oma lemmik õudus otsida siit ~Bloody Hell~.