kaader filmist

kaader filmist

Thursday, August 29, 2013

Kaks ema

Film: Adore (2013)
Vaatamise põhjus: raamat, treiler
Hinne: A
Filmi lühikokkuvõte: Idüllilises Austraalia rannikulinnas elavad Lil (Naomi Watts) ja Roz (Robin Wright) on lapsest saati parimad sõbrad olnud ning aastatega on nende sõprussidemed muutunud üha tugevamaks, nad on olnud teineteisele toeks läbi Rozi raske abielulahutuse ja Lili abikaasa surma. Ka nende pojad Ian (Xavier Samuel) ja Tom (James Frecheville) on teineteise parimad sõbrad.

Ühel suvel tärkavad neil ootamatud tunded üksteise noorte poegade suhtes. Tunded on vastastikused ning mõlemad naised anduvad joovastavale kirele, sööstes tagajärgedele mõtlemata pea ees tundmatusse. Kas siis tõesti ei küsi armastus vanust? Kui mõistev ja andestav on tõeline sõprus? Kas päikesekullatud idülliline suveromaan suudab üle elada kokkupuuted argireaalsusega?
Romance, Drama
 
 Ma ei mäleta kuna ma selle filmi panin endale Must See listi, kuid see oli juba ammu ja kui ma lugesin et film on tehtud Doris Lessingi lühiloo Vanaemad põhjal, siis tuli ka raamat läbi lugeda. Ja nüüd on siis see kaua oodatud film vaadatud. Fantastiline.

Ma tean et nii mõnigi naine tõmbas selle treileri ja sisukokkuvõtte peale nina vingu – mis teema, emad ja pojad, armukesed, nii suur vanusevahe, nad on hoidnud oma armukesi beebina kätel jne, jne. Aga teate mis … kas mäletate Jane Austeini raamatut Emma … teile ju meeldis see raamat ja see lugu … no vot, Emma kallim hr. Knightly oli teda samuti imikuna kätel hoidnud. Ja Emma lugu meeldib ju kõigile, see on klassika. Seega kui mees on kaks korda naisest vanem, siis on kõik ok, kuid kui lugu on vastupidine … oi ei, kuhu see kõlbab jne. jne. Seega püüdke lahti saada oma silmakirjalikkusest ja võtke seda filmi nii nagu ta on – ilus ja dramaatiline armastuslugu.

Nagu ma juba ütlesin lugesin ma ka seda lugu mille põhjal film on tehtud. Loomulikult on sisse toodud mõningad muudatused, kuid pole hullu, kõik oli ikkagi sama ilus ka filmis. Ühte asja tahaks ma siiski välja tuua, mis filmis jäi poolikuks. Ühe kakluse käigus hammustas Ian Tomi jalast, et too teda lahti laseks ja Ian saaks tagasi veepinnale tõusta. Korraks näidatakse ka seda kuidas Ian Tomi haava puhastab ja sinna see jääbki. Raamatus saab aga see haav omaette tähenduse:
In bed, Mary had exclaimed over the bite mark on Tom’s calf. ‘God,’ said she. ‘What was this? A dog?’ ‘That was a love bite,’ he said, after thought. ‘Who on earth …’ And Mary, in play, tried to put her mouth over the bite, but found Tom’s leg, and then Tom, pulling away from her. ‘Don’t do that,’ he said, which was fair enough. But then, in a voice she had certainly never heard from him, nor anything like it: ‘Don’t you dare ever do that again.

Kui raamatus on kogu see armastus ilus ja puhas, siis filmis tuli veel juurde kihte, mida raamatusse on raske sisse kirjutada, kui filmis saavad näitlejad seda kas siis tahtlikult või tahtmatult näidata. Nendest kahest paarist oli loomulikum Roz ja Ian (Robin Wright ja Xavier Samuel), kas siis ongi nende vaheline suhe/keemia parem, et nad mängisid loomulikumat armastajapaari või ongi see lavastaja taotlus. Samas kui Lil ja Tom (Naomi Watts ja James Fercheville) olid rohkem nagu narkarid, kes vajavad üksteist, et järgmist hingetõmmet teha, kuid see kõik on kuidagi ebasiiras ja rohkem tehniline kui loomulik. Lõpus kui Lil seletab Rozile miks ta Tomist loobuda ei suutnud iseloomustas ta seda kõike täpselt nii nagu narkar seletaks, miks talle oli uut laksu vaja, samas kui Rozi vaadates meenus ütlus – kui armastad, lase oma armastatu vabaks.

Jah, siin oligi see suur erinevus novelli ja filmi vahel – novell lõpeb seal, kus Mery leiab Tomi Kirjad Lilile, tabab ära nende kirjade tõelise sisu ja läheb tüdrukuid vanaemade ja abikaasade juurest ära viima, kuid film läheb veel sammuke edasi … Ian avaldab tahtmatult abikaasadele poegade ja emade vahelised tõelised sidemed ja selgub et Lil ja Tom pole oma suhet lõpetanud samamoodi nagu Roz ja Ian seda teinud on, kui poisid abiellusid. See ongi see osa, kus raamat jäi puhtaks, sest seal polnud petmist, sest selleks ajaks kui Roz ja Ian suhetele alguse panid oli Roz juba lahutatud, kuid filmis on Roz veel oma abikaasaga koos.

Kaks sõna tahaks öelda ka näitlejate kohta – Robin Wright (Princess Pride, Sant Barbara) oli fantastiline. Xavier Samuel – see oli siis kolmas surfi film (Newcastle, Drift) kus ma teda olen näinud ja tegelikult ongi tema see põhjus, miks ma selle filmi omale Must See nimekirja panin, sest tema nime alt ma selle filmi leidsin. Naomi Watts – deem enne seda filmi näidati Diana treilerit :(. James Frecheville kohta ei oska midagi öelda, eks aeg näitab.

Kuid vaatamata kõigele, puudustele ja lisadele ja visuaalsusele mida raamat pakkuda ei saa, oli see ikkagi üks väga ilus film.

Ja mul on teile palve, kes te filmi vaatama lähete, pidage meeles, et tegu on siiski draamaga, mitte komöödiaga! Miks ma seda ütlen, sest Naisteka esilinastusel jäi küll mulje, et tegu on komöödiaga, kui saalisolijad, kas siis piinlikkusest või rumalusest pidevalt ebasobilikes kohtades naersid nagu oleks tegu komöödiaga. Ma kaldun arvama, et see naer tuli ikkagi piinlikkusest, sest kahjuks ei julge meie ühiskonna liikmed nautida midagi sensuaalset ilma et nad seda naeruvääristaks.

Monday, August 26, 2013

Surmav Arsenal: Luude Linn

Film: The Mortal Instrument: City of Bones (2013)
Vaatamise põhjus: raamat
Hinne: D
Filmi lühikokkuvõte: Cassandra Clare'i menukal noorsooromaanide sarjal põhinev romantiline põnevusdraama SURMAV ARSENAL: LUUDE LINN jutustab pealtnäha tavalisest New Yorgi neiust Clary Fray´st (Lily Collins), kes saab teada, et on iidsete varjuküttide järeltulija. Varjukütid on salajased poolinglitest sõdalased, kes kaitsevad maailma deemonite eest. Neiu ees avaneb uus maailm, mis kubiseb deemonitest, sortsidest, vampiiridest, libahuntidest ja teistest ohtlikest olevustest.
Action, Paranormal, Romance, YA

Nagu ma juba Luude Linna raamatu arvustuses ütlesin, olin ma juba ette valmistunud selleks, et see film ei saa olema just eriti hea raamatu ekraniseering.

Kui minu oma oleks see töökoht, kus mul on õigus anda filmi lavastajale raamatuga pikki pead iga kord kui ta midagi „huvitavat“ tahab filmi lisada, siis selle filmi lavastaja pea kumiseks kui kirikukell :). Taas kord kippus sedamoodi minema, et raamatust ei olnud väga palju peale tegelaste nimede filmi jõudnud. Kuigi aegajalt oli tekst suisa sõnasõnalt filmi toodud, kuid see ei päästnud siiski kogu ülejäänud filmi.

Millele oli lavastaja truuks jäänud, oli see et Cassandra Clare on oma raamatute idee saanud Harry Potterist, seega oli nii mõnigi stseen filmitud ilmselt samades kohtades kus ka HP oli filmitud ;).

Aga lisaks sellel suutsid nad isegi Johhan Sebastian Bachi Shadowhunterite ridadesse värvata.

Kui see mälu ruun oli raamatus teemaks vaid korra, siis kogu film on praktiliselt sellele ruunile ehitatudki … polnud kohta, kus seda näha polnud. Ju nad siis kõik on väga kehva mäluga, muu hulgas ka majad ja tänavad ja relvad … kõik nad vajasid mälu ruuni.

Lähme siis nüüd näitlejate juurde. Claryt mängiv Lily Collins on tubli noor näitlejanna oma tee alguses.

Jace osas olev Jamie Campbell Bower on noormees filmis Anonüümne. Areneb tasapisi, pole muutunud ei paremaks ega halvemaks, kuid Anonüümses oli ta parem.
 
Aidan Turner, kes kunagi alustas BBC sarjast Being Human vampiirina on siis nüüd peale väikest kõrvalehüpet päkapikuks, jõudnud libahundini :).

Filmis oli ka paar kohta mis mind tõsiselt naerma ajasid, mitte ahastusest vaid selle pärast, et oli tõsiselt naljakas. Esiteks naeris kogu saal selle Bachi nalja peale. Mina itsitasin omaette teiste asjade peale. Juba raamatu juures tõmbasin ma Luude linna ja Tähesõdade vahele paralleele ja kui te nüüd seda pilti uuesti vaatate, siis ilmselt saate vihjest aru.
Teine minu jaoks tõsine naljakas koht oli see kui Jace oma isa Valentiniga võitleb. Nimelt meenusid mulle just siis filmid/seriaalid kus need kaks näitlejat – Jamie Campbell Bower ja Jonathan Rhys Meyers – varem mänginud on … deem Bower ikka oskab valida oma armsamaid :):).

Aga muidu üldkokkuvõttes – halb film. Ilma raamatut lugemata ei pruugi kõik arusaadav olla ja raamatut lugenuna on film tõsine raamatu mõrv. Ja juba on välja hõigatud, et järgmine osa on tulemas.


Nüüd küsimus neile, kes on lugenud kõiki Surmava Arsenali raamatuid – kas kuskil edaspidi tuleb välja, et Clary ja Jace ikka pole õde/venda?

Thursday, August 15, 2013

Nimekiri

Film: The To Do List (2013)
Vaatamise põhjus: polegi
Hinne: B++
Filmi lühikokkuvõte: NIMEKIRI on terava huumoriga vürtsitatud häbitu komöödia ühest väga erilisest suveprojektist, millega kaasneb palju piinlikke ja tragikoomilisi olukordi. Elukooli järeleaitamiskursus algajatele!
Oivik Brandy Klark tahab enne ülikooliõpingute alustamist kuiviku mainest vabaneda ja koostab nimekirja kõikidest nendest asjadest, mis tal koolitükkide tegemisele pühendudes keskkoolis tegemata jäid. Tubli tuupur teab, et hea plaan on pool võitu ja nii panebki tüdruk suvevaheajaks kokku nimekirja, et sügisel ees ootavaks tudengieluks valmis olla. Keskkooli on läbi, kuldmedal käes... nüüd on viimane aeg end kätte võtta ja kogemusteta nohiku mainest vabaneda!
Hakkaja Brandy otsustab, et kui läheb trumm, siis mingu ka pulgad ning kuna malbel neiul on vastassugupoolega suhtlemisest ettekujutus vaid tänu bioloogiõpikutele saab see nimekiri üsna pikk ja kirju ning sisaldab tegevusi, mis ei ole ühele kombekale neiule kohased, kuid see julge hunt ei löö millegi ees risti ette. Õige pea mõistab Brandy, et nimekirjas linnukeste tegemine käib tal üksinda siiski üle jõu ja nii meelitabki ta endale appi parimad sõbrad, vanema õe ja läbipõlenud ülemuse. Kui see seltskond tahab Brandy nimekirjaga septembriks ühele poole saada, on neil vaja väga palju kujutlusvõimet, loomingulist lähenemist ja eelarvamustevaba mõtlemist.
Comedy,

See on üks igatima naljakas, roppnaljakas õppefilm noortele või siis helge meenutus vanadele (kuigi ma usun, et nii mõnigi asi sealt listist on ka mõnel vanemal kinokülastajal proovimata ;)).

Jah, see on küll roppkomöödia, kuid samas pole ta mõttetu roppkomöödia, vaid täpselt piiri peal balansseeriv.

Film on täis head 80’ndate muusikat ja elutervet nalja.

Ja see lugu iseloomustab seda filmi kohe vägagi :)

Wednesday, August 14, 2013

Struck by Lightning

Film: Struck by Lightning (2012) 
Vaatamise põhjus: Chris Colfer
Hinne: B++
Filmi lühikokkuvõte: Keskkooliõpilase meeleheitlik püüd põgeneda oma kodulinna elanike idiootsuse eest, paneb teda leidma kõikvõimalike viise, kuidas peale kooli lõppu kolida New Yorki, minna oma unistuste ülikooli ning teha oma eluga midagi muud kui elada oma joodikust ja lahutatud ema majas. Oma unelmate poole püüdlemiseks kasutab ta ka väljapressimist, et kogu ta keskkooli õpilased esitaksid oma töid tema asutatud kirjandusajakirja, ning lõpuks saab ta ka teada kuidas on tunne olla midagi saavutanud. Kas ta saab oma unemate ülikooli? Ka sa saavutab oma elu eesmärgid ja jätab endast maha jälje?
Comedy, Drama

Minu filmi vaatamise põhjus on Chris Colfer. Kas teie teate kes on Christopher Paul Colfer? Kas te olete näinud noorte muusikali sarja Glee? Kas te teate Kurt Hummelit, seda pisikest kileda häälega gei poissi? Vot tema ongi Chris Colfer. Ja Struck by Lightning on tema esimene film. Tema esimene film mille ta on ise kirjutanud.

See on selline väikse eelarvega, väga heade näitlejatega ja väga hästi tehtud film. Tõsiselt! Näitlejatest on siin Rebel Wilson, Allison Janney, Dermont Mulroney, Polly Bergen, Sarah Hyland, Ashley Rickards, Christina Hendricks ja paljud teised. Nii mõnegi suurema nimega lavastaja filmid on palju kehvema kvaliteediga ja looga. Kuid see film on toreda looga, hea kaameratööga ja veelkord heade näitlejatega.

 Positiivne film, võib-olla mitte nii õnnelikust loost.

Selle filmiga meenub kohe üks teine tore noorte sari, mille peategelane ka selles filmis kaasa lööb, ja sarjaks on MTV sari AWKWARD. ja näitlejanna on Ashley Rickards.

Saturday, August 10, 2013

Kon-Tiki

Film: Kon-Tiki (2012)
Vaatamise põhjus: selle filmi vaatamiseks pole vaja põhjust, seda tuleb lihtsalt vaatama minna.
Hinne: A
Filmi lühikokkuvõte: Parima võõrkeelse filmi Oscarile kandideerinud Norra seiklusfilmi KON-TIKI aluseks on kuulsa maadeuurija Thor Heyerdahli legendaarne Kon-Tiki ekspeditsioon, mille eesmärk oli tõestada, et Polüneesia võisid asustada Lõuna-Ameerika indiaanlased. Norra kalleim filmiproduktsioon ja kodumaa kinoedetabeli konkurentsitu valitseja!
1947. aastal jälgis kogu maailm põnevusega hulljulge norraka ettevõtmist, kes võttis koos väikse kaaskonnaga ette eepilise reisi üle Vaikse ookeani, tehes seda muistsete indiaanlaste eeskujul ehitatud õblukesel balsapuust parvel.
Kui ülikoolist välja heidetud ja teadlaste poolt seetõttu vaid asjaarmastajaks peetud Heyerdahl oma teooriaga lagedale tuli, suhtuti sellesse teaduslikes ringkondades skeptiliselt ning sestap otsustas sihikindel norrakas oma hüpoteesi paikapidavust isiklikult tõestada. Kuueliikmeline meeskond asus teele Peruu rannikult ning 101 päeva hiljem randus nende parv Polüneesias, olles läbinud enam kui 8000 km.
Hiiglaslikud vaalad, näljaste haiparvede rünnakud ja armutud tormid olid logiraamatusse juba ette sisse kirjutatud. Meeskond pidi kõvasti pingutama, et looduse stiihiate meelevallas ellu jääda. Riskantne ettevõtmine muutis nii maailma kui ka vapraid mehi, kes selles osalesid.
1950. aastal valmis Heyerdahlil ekspeditsioonist dokumentaalfilm, mida tunnustati Oscari auhinnaga. Tema reisimälestused kujunesid aga ülemaailmseks bestselleriks, mida on tõlgitud ligikaudu 70 keelde (sh. eesti k. ilmunud 1957 ja 2004). Kuid see oli alles algus! Thor Heyerdahl pühendas kogu oma elu rahvasterändamise uurimisele ja otsis tõestust kontaktidele muistsete kultuuride vahel – nii seilas ta näiteks papüüruslaeval Ra II üle Atlandi ookeani ja pilliroolaeval Eufrati ja Tigrise jõgikonnast India ookeanile.
Travel, Drama, „Documental“

Mis siis selle filmi kohta öelda – FANTASTILINE.
Ma olen seda raamatut lugenud, ma tean et ma olen, see oli küll ammu, kuid filmi vaadates tuli kõik nii elavalt taas meelde.

Seda võrreldakse Pii eluga. Noh jah, mingil määral küll, kuid samas ka mitte, kuid ikkagi nii ilus ja nii võimas.

See oleks ju päris sürr, kui see film ka järgmisel aastal võõrkeelse filmi Oskari saaks, siis oleks Kon-tikil kaks Oskarit :).

Tegelikult oli mul üks põhjus veel, miks ma tahtsin seda filmi näha ja see põhjus oli Gustaf Skarsgard :) ja siia panen ma pildi temast ühel teisel laeval, ületamas ühte teist veelahet. Äkki jõuab see sari ka kunagi meie telekanalitesse, kuid igatahes on uus Viikingite hooaeg algamas peagi.

Percy Jackson: Koletiste meri

Film: Percy Jackson: Sea of Monsters (2013)

Vaatamise põhjus: olen näinud esimest filmi ja siis Nathan Fillion

Hinne: C

Filmi lühikokkuvõte: Percy Jackson (Logan Lerman, "The Perks of Being a Wallflower", "3.10 to Yuma") ei tunne end kuigi kangelaslikult. Ta päästis küll mõne aasta eest maailma, aga nüüd on see hakanud talle tunduma pigem õnneliku juhusena. Kas tema elus polegi enam ruumi kangelastegudele?

Pärast seda, kui Percy saab teada, et tal on koletisest poolvend, hakkab talle tunduma, et Poseidoni pojaks olemine on pigem needus kui vedamine. Tal pole aga pikalt aega nukrutseda - segavereliste varjupaigaks oleva laagri maagilised piirid hakkavad langema ning salapäraste koletiste hord ähvardab hävitada ainsa paiga, kus iidsete jumalate lapsed on end saanud seni turvaliselt tunda.

Selleks, et päästa pooljumalate varjupaik, peab Percy otsima koos oma sõpradega üles maagilise kuldvillaku. Ohtuderikas teekond viib nad välja Koletiste mere tormistesse lainetesse, mida tavalised inimesed tunnevad kurikuulsa Bermuuda kolmnurga nime all. Neid kimbutavad tuldsülgav mehaaniline härg, kohutavad merekoletised, hiigelsuur kükloop ja mitmed muud ohud. Panused on kõrgemad kui iial varem ning kui Percy ülesandega hakkama ei saa, võib kokku variseda ka Olümpos.

Paranormal, Fantasy, Kids



Deem, ma pole enam ammu näinud nii poliitiliselt korrektset ja surmavaba filmi.



Kui ma arvasin, et esimene film oli konarlik ja nõrk, siis ega teine film palju parem polnud. Need filmid on otsene näide sellest, kuidas tehakse raamatu põhjal filmi, mis eeldab, et sa oled raamatut lugenud ja saad kõikidest imelikest „Elementaarne Watson!“ kohtadest aru ning need kes pole lugenud ... meie kas lepime sellega või lihtsalt ei lähe rohkem selliseid filme vaatama. 

Ja ma ei mõista veel ühte asja. Miks sai Percy film järje? Aasta varem jõudis kinolinadele Cirque du Freak: The Vampire's Assistant, mis oli palju parem film, miks see film järge pole saanud, raamatuid on ju veel piisavalt! Aga see selleks.



Käesolevas filmis mulle nii meeldis see Klaabu, Nipi ja Tige kala koht. Ja Nathan Fillion ... andke talle mõned kavalad vidinad mängida ja ta on on täielikult omas elemendis :).

Lühikokkuvõttes - lastefilm.


Wish You Were Here


Film: Wish You Were Here (2012)

Vaatamise põhjus: jõuab peagi kinno

Hinne: B

Filmi lühikokkuvõte: Neli austraallast otsustavad jätta argimured selja taha ning sõidavad spontaansele puhkusereisile Kambodžasse. Päike paistab, elu on tšill... kuni üks nende seltskonnast mõistatuslikult kaob.

Abikaasad Dave (Joel Edgerton) ja Alice ning naise õde Stephanie (Teresa Palmer) naasevad koju, Stephi peika Jeremy on aga jäljetult kadunud. Süütundest vaevatud sõbrad püüavad oma eluga edasi minna, kuid päevavalgele tuleb üha rohkem paljastusi reisil juhtunust. Üks neist teab tõde sellest, mis tegelikult juhtus tol saatuslikul täiskuuööl seal Kagu-Aasia paradiisirannas.

Drama

Mis ma selle filmi kohta ütleks – seda peaks näitama kõigile kes hakkavad minema Taisse, või Vietnamisse või Kambodžasse – õppefilm mida ei tohi teha, sest kui te arvate et teie turistina olete jumala selja taga ning teiega midagi ei juhtu, siis mõelge veel kord ja vaadake, mis teiega juhtuda võib.



Reisid on alati sellised asjad, mis kas lähendavad inimesi või viivad neid lahku.



Hea film, julm lugu.


Temptation: Confessions of a Marriage Counselor

Film: Temptation: Confessions of a Marriage Counselor (2013)
Vaatamise põhjus: treiler
Hinne: D
Filmi lühikokkuvõte: Auahne abielu naise kiindumus edukasse biljonäri viib petmiseni, hoolimatuseni ning muudab ta elu igaveseks
Drama


Tõsiselt, selle filmil on nii ahvatlev treiler, et lihtsalt tekib huvi filmi vaadata, kuid film on j a m a a a a.

Ma mõtlesin ikka tükk aega, millal oli viimane kord, kui ma vaatasin filmi, mille näitlejatest 97% olid mustanahalised ja mulle meenus Eddie Murphy Coming to America. Nimelt oli ka käesolev film 97% kas mustanahalised.

Teate mida see film mulle meenutas – Bollywoody filme. Samamoodi on filmi sisu ülimalt sügavalt õpetlik ja moraliseeriv ja spiritualistlik. Armastus on suur ja põletav ning selle tagajärjed on küll kohutavad, kuid viivad eksinud lambukese siiski jumala juurde tagasi. Puudud veel vaid Bollywoodyle omane laulmine.

Film algab sellega, kuidas üks paar on abielunõustaja juurde tulnud. Mees vannud naisele oma igavest armastust ja naine räägib kuidas nad on hakanud üksteisest lahku kasvama, kuna nad on abiellunud liiga noorelt. Mees tormab kabinetist välja ja abielunõustaja arvab ära, et naisel on uus austaja, kes pakub talle seda, mida ta oma mees enam ammu ei paku – komplimente, hellust ... kuid tal on ka hoiatav lugu rääkida, kuidas see kõik võib krahhini viia.

Ja sedasi siis algabki see „ülestunnistus“. Kaks last, kasvavad koos, armuvad, abielluvad, kolivad suurde linna, leiavad töö, elu on kindlates rööbastes, kuid ... naine tahab avada oma enda erapraksist, ta ei taha olla kosjamoori juures psühholoog. Kuid töö viib ta kokku miljonäriga, kes oskab öelda täpselt õigeid asju, olla täpselt õiges kohas, reageerida täpselt nii kui peab kui on vaja alfaisast. See kõik võtab meie kangelanna põlvist nõrgaks, sest ta oma mees unustab isegi ta sünnipäeva.

Kuid kõik mis hiilgab pole alati kuld ning mõned asjad on liiga head et olla tõsi. Alfaisane on alfaisane põhjusega, sest tema julget hundi rinda teevad karvaseks narkootikumid ning ta ei hoia oma sügelevaid käsi eemale ka oma naistest. Kuid armastus on pime.

Ühesõnaga, lõpp on enamvähem õnnelik – abikaasa viib oma naise ta vägivaldse armukese juurest minema.

See film oli hästi imelikult üles ehitatud – algus seal nõustaja kabinetis on nagu kaheksakümnendad, siis tagasi lapsepõlve ja nooruki ea meenutus on nagu neljakümnendad – paljajaalu põldude vahel .... Siis see osa kui noored linnas on ja põhi möll käib on nagu kaasaeg. Kuid kui tagasi nõustaja juurde läheme (kes tegelikult ongi meie peategelane) oleks nagu taas tagasi kaheksakümnendates. Imelik!

Näitlejate valik on huvitav. Vanessa Wiliams ja Kim Kardashian on sulaselgelt selleks võetud, et oleks suuri nimesid, kelle pärast filmi vaatama mindaks ja nende roll selles filmis oleks nagu oleks meil tegemist järjekordse Ugly Betty osaga. Peategelast mängiv Jurnee Smollett-Bell on viimases True Bloodi hooajast Sami uus silmarõõm ja tema ... eks teil tuleb oodata, kuni sari meie teleritesse jõuab.:)

Aga kokkuvõtteks jah, jama film, kuid ahvatlev treiler. Vaadake ise!
 

Wednesday, August 7, 2013

The Lifeguard

Film: The Lifeguard (2013)
Vaatamise põhjus: Kristen Bell ja treiler
Hinne: A
Filmi lühikokkuvõte: Endine kooli priimus Leigh (Kristen Bell) loobub oma ajakirjaniku tööst New Yorgis ning läheb tagasi sinna, kus ta end viimati õnnelikuna tundis – lapsepõlvekoju Connecticuti. Ta hakkab tööle vetelpäästjana ning alustab ohtliku suhet probleemidega teismelisega Little Jasoniga (David Lambert).
Drama

See film on üks vägagi huvitav ja sügav film. Mulle sattus see film täpselt õigel hetkel näppu, sest just samamoodi kui peategelane Leigh end tunneb, tunnen mina end alati umbes sellel ajal iga aasta.

Et siis paar kuud enne kui Leigh 30 täis saab, satub ta masendusse – ta viimane artikkel on korteris elanud tiigrist, kes suri alatoituse, janu ja liikumisvaeguse tõttu; ta salajane poissõber/peatoimetaja kihlub oma väljavalituga (mitte Leigh) – ja ta otsustab tagasi koju minna, et natukeseks oma elust välja astuda.

Kooliaegsed sõbrad, kes endiselt kodulinnas elavad, on samuti natuke puntras oma eludega, mis näivad väliselt ideaalsed, kuid siiski on jäänud midagi puudu selleks, et saavutada seda mida tegelikult tahetakse. Ühiselt püütakse mitte just päris tagasi võita seda kaotatud aega, kuid raputada natuke seda olemasolevat elu. Lisaks sellele suhtlevad nad ka kohalike noortega, kes nagu teismelised ikka on samuti puntras oma eksistentsi raskustega ning püüavad väikelinnast välja rabeleda.
 
Leigh ja Jason aitavad üksteisel omal moel leida mõtet nende ellu, kuni neid tabab nii mõnigi ootamatu löök, mille tulemus jääb vaatajatele endale arvata.

See oli Pöffilik film … hea Pöffilik film!

Krisen Bell on nii fantastiline. Kui muidu on teda nähtud enamasti komöödiates või roppkomöödiates, siis tegelikult on tal ka teine külg, mis on minu arvates palju parem kui senistes filmides nähtud. Ka teised selle filmi näitlejad on väga head.

Tuesday, August 6, 2013

RED 2

Film: RED 2 (2013)
Vaatamise põhjus: RED
Hinne: B
Filmi lühikokkuvõte: Erruläinud salaagent Frank Moses (Bruce Willis) kuuleb endise kolleegi Marvini (John Malkovich) mõrvamisest. Koos oma kallima Sarah’ga (Mary-Louise Parker) matusele minnes ootab Franki ees aga üks jama teise otsa. FBI peab ta kinni ja küsitleb seoses projektiga „Karumustikas“.
Ülekuulamisele teeb lõpu keegi salapärane valitsusagent Gordon, kes Franki vahistajad tapab. Mõrva vältimiseks omaenda surma lavastanud Marvin päästab Franki, ning mehed asuvad ühes Sarah’ga ohtrate seikluste ja märuliga vürtsitatud teekonnale. Nende eesmärk? Välja uurida, mis peitub projekti „Karumustikas“ taga ja miks kõik valitsused seda nii väga ihaldavad. Peagi selgub, et „Karumustikas“ on võimas kaasaskantav tuumarelv, mis kadus 25 aasta eest Moskvas just Franki ja Marvini valvekorra ajal.
Salamõrvarid, terroristid, korrumpeerunud valitsused ja palgamõrtsukas Han (Byung-Hun Lee) - nad kõik jahivad vananevat agendiduot ning püüavad tuumarelva iga hinna eest kätte saada. Frank, Marvin, Sarah ja veel üks endine CIA kaastöötaja - igavesti võluv, alati surmatoov täpsuslaskur Victoria (Helen Mirren) panevad mängu kõik, et „Karumustikas“ ei satuks valedesse kätesse.
Missioon viib seltskonna Pariisi, Londonisse ja Moskvasse, kus kohtutakse Franki vana armastuse, võrgutava Katja (Catherine Zeta-Jones) ja suurepärase teadlase Baileyga (Anthony Hopkins), keda Frankiga seob ühine minevik. Kartmatu nelik peab mängu panema mõistuse ja oskused, päästma maailma „Karumustika“-ohust ning kõige selle juures ka ellu jääma.
Comedy, Action,

Nüüd siis ka RED 2 ära vaadatud. Taas kord Bondi paroodialik märul. Lõputu tagaajamine, peksmine, tapmine, sõidukite lõhkumine ja õhkamine, tulistamine, suudlemine ja võrgutamine ning igalt poolt kõnnitakse minema kuuereväärilt tolmu pühkides :) – Bondilik märul.

Willis tegi ilmselt kaks filmi Moskvas korraga (RED 2 ja DH tont teab mitmes jõulufilm), sest pole ju mõtet lasta tal kaks korda sama linna lammutada ;)

John Malcovich ja Anthony Hopkins on lausa suurepärased eriti kui nad mängivad hulle.

Ja Helen Mirren … ta sai taas kord kuningannat mängida :). Jah Helen Mirren, taas paar kena pilti temast siia lõppu.


Monday, August 5, 2013

Kollide Ülikool

Film: Monsters University (2013)
Vaatamise põhjus: Monsters Inc.
Hinne: C
Filmi lühikokkuvõte: Alates ajast, mil Mike Wazowski oli väike koll, on ta unistanud hirmutajaks saamisest ning teab, et parimad hirmutajad tulevad just Kollide ülikoolist. Aga esimesel semestril kipuvad Mike'i plaanid kokku varisema, kui ta tee ristub sündinud hirmutaja James P. Sullivaniga. Paari omavaheline vägikaikavedu, kus kumbki iga hinna eest võita soovib, viib selleni, et mõlemad visatakse hirmutajate programmist välja. Asi muutub veel hullemaks, sest nad peavad tegema koostööd, nii teineteisega, kui ka kõigi poolt põlatud veidrikest kollidega.
Comedy, Animation,

See oli aasta 2000 kui ma koos vennapojaga vaatasin Monsters Inc.’i korduvalt ja korduvalt, kuni ma teadsin seda filmi pea sõna sõnalt juba peast. Nii tore multikas oli, nii naljakas ja kiire ja sisutihe. Seega ei saanud ju teisiti kui tuli ka Monsters Universityt vaatama minna ja seda originaalis, mitte tõlgituna.

Kuid, kui lähete vaatama seda filmi mäletades eelmist, siis võtke padi kaasa ja paluge enda kõrval istujal end filmi lõpuks üles ajada, kui ta just ka ise magama jäänud pole. Tõsi ta on paar naljakast kohta isegi on ja kõige naljakam oli ilmselt filmi teaser treiler, mida filmis üldse sees pole. Kuid ülejäänud film on bla bla bla sõprus bla bla bla bla vendlus bla bla bla bla bla õppimine bla bla perekond bla bla bla bla unistused bla bla bla bla usaldus bla bla bla. See ei ole komöödia, see on tragöödia, sest draamat on siin filmis piisavalt ja lastele … see pole Monsters inc., neil võib seda filmi vaadates igav hakata.

Aga vaadake siis filmi pea kõige naljakamat osa – teaser treiler:

Friday, August 2, 2013

Bütsants

Film: Byzantium (2012)
Filmi vaatamise põhjus: ei tea
Hinne: C
Filmi lühikokkuvõte: Ühel päeval ilmuvad Inglismaa rannalinna kaks salapärast naist ning kohe lähevad liikvele kuulujutud - on nad ikka õed või hoopis ema ja tütar?

Praktiliselt meelestatud Clara (Gemma Arterton) müüb oma keha ning tutvub peagi häbeliku ja üksildase Noeliga, kes pakub naistele ulualust oma mahakäinud hotellis nimega BÜTSANTS.

16aastane Eleanor (Saroise Ronan) sõbruneb aga koolivend Frankiga, kellele ta paljastab nende saladuse. Selgub, et Clara, kes on Eleanorist vaid paar aastat vanem, on tegelikult tema ema. Nad on vampiirid, kes vajavad ellujäämiseks inimverd.

Ühtäkki hakkavad vaikse väikelinna elanikud salapärastel asjaoludel surema. Näib, et minevik, mille eest naised on põgenenud, hakkab neile jälile jõudma... kohutavate tagajärgedega.
Drama, Paranormal

Mida siis selle filmi kohta öelda … igav hakkas lõpus.

Igavesti hoorav ema ja igavesti teismeliste ängistust tundev tütar. Vampiirid. Neil pole seksikaid kihvu, neil on terav küüs, mida kasutatakse kui nõela või kui oda, vastavalt vajadustele (sellised Darren Shani tüüpi vampiirid). Julm ja väga kitsarinnaline vennaskond vampiire, kes ei salli enda ridades naisi. Läbi sajandite naisi julmalt kohtlevad mehed ja muutumatute iluduste lummavasse võrku sattuvad mehed.

Kui videviku staari Kristen Stewartit pidevalt naeruvääristatakse kuna ta on igas filmis ja igas situatsioonis pea ühesuguse kivistunud ilmega, siis ega Saoirse Ronan temast palju maha ei jää. Muidu võib-olla ei paneks seda tähelegi, aga kuna nüüd on nädalase vahega ära vaadatud kaks tema filmi, siis tuleb tõde tunnistada, et  ta on üsna tuima näoga neiu, või siis lihtsalt antakse talle alati ühetüübilisi rolle.
Veel üks sarnane asi Videvikuga - Claude Debussy, Clair de Lune :)

Ja jutu lõpuks, kui rääkida näost, siis Jonny Lee Milleri poolt mängitud Ruthven põdes süüfilist ja talle oli ka vastav makeup tehtud, kuid mina lisaks siia pildi tõelisest süüfilise haigest enne kui penitsilliin avastati.

The Jane Austen Book Club

Film: The Jane Austen Book Club (2007)
Vaatamise põhjus: film raamatutest, ikka vaatan ju
Hinne: A
Filmi lühikokkuvõte: Sylvia (Amy Brenneman) abikaasa jätab ta maha teise naise pärast, seega korraldavad Bernadette (Kathy Baker) ja Jocelyn (Maria Bello) raamaatuklubi, et ta mõtted mujale viia. Nad kutsuvad klubisse ka Sylvia tütre Allegra (Maggie Grace); noore õpetaja Prudie (Emily Blunt), kelle abielu on lagunemas; ning Griggi (Hugh Dancy), ulmeraamatute fänni, kes oli nõus liituma, kuna ta on huvitatud Jocelynist. Nad kõik loevad/üleloevad kõiki kuut Austeni raamatut, ja kogunevad iga kuu takka, et arutada iga kord uut raamatut. Jocelyn püüab Griggi õhutada Sylviat välja kutsuma; Allegra armub neiusse kellega ta kohtub langevarjuhüpetel; Prudie vaagib võimalust alustada afääri õpilasega ja Sylvia eksabikaasa kipub pidevalt ta teele jääma. Nende raamatu arutelude käigus näitavad ka kõik tegelased, millised nad ise tegelikult on. Kas nad lõpuks tunnistavad endale tõde?
Comedy, Romance, Books

 Kuna ma lugesin eelmine kuu raamatut Austenland (ma loodan, et ka samanimeline film meie kinodesse jõuab) ja pärast seda veel ühte raamatut – The Thinking Woman’s Guide to Real Magic – kus oli samuti juttu Austeni raamatutes, siis tundus täiesti loomulikuna, et on aeg ära vaadata ka film Austeni raamatute klubist.

Tegemist on ühe väga armsa romcomiga. Head näitlejad, hea sisu, väga positiivne suhtumine raamatutesse ja raamatuid lugevatesse inimestesse.