Film: Palm Springs (2020)
Hinne: B
Lühikokkuvõte: Palm Springsis toimuvas pulmas kohtuvad kaks sinna kõige vähem kuuluvat inimest – muretu ja lõbusa ellusuhtumisega Nyles (Andy Samberg) ning pruudi perekonna must lammas Sarah (Cristin Milioti).
Nyles peab pulmas ootamatu ning tavapärasest teistsuguse kõne ning pälvib sellega igavleva Sarah tähelepanu. Sarah aga ei tea, aga Nylesi saladust – nimelt on too sattunud ajalõksu ning elab läbi ühte ja sama päeva. Sündmused viivad sinnamaani, et ka Sarah jääb kogemata kinni samasse lõksu ning nüüd peavad nad kahekesi seda päeva lõputult läbi elama ning ei saa põgeneda ei päeva, koha ega ka teineteise eest. Olukorda ei tee paremaks ka samuti lõksus vaevlev Roy (J.K. Simmons), kes on endale südameasjaks võtnud eesmärgi Nylesile kätte maksta.
Comedy, Fantasy, Mystery
Taas kord üks uusversioon Igavesest küünlapäevast, kuid siin pole ühes päevas kinni vaid üks inimene, vaid suisa kolm. Kolm suurepärast näitlejat, kes kehastavad suurepäraseid karaktereid, pakkudes vaatajatele nii slap-happy nalju kui ka sügavamat mõtlemisainet.
Film: Paradise Hills (2019)
Hinne: B
Lühikokkuvõte: Kusik tulevikus on ühiskond jagunenud kaheks tüübiks: kõrgklass ja ülejäänud maailm. Uma (Emma Roberts) on kõrgklassi teismeline tüdruk kes ei taha abielluda kõrgklassi esindajaga Son (Arnaud Valois), kuna ta on armunud alamklassi poissi nimega Markus (Jeremy Irvine), seega saadab ta ema ta Paradise Hills nimelisse kooli, kus kasvatatakse ümber noori mässulisi tüdrukuid. Kool asub saarel keset ookeani. Ärgates Paradisel, teadmata, kuidas ta sinna sai, kohtub ta teiste õpilastega: Amarna (Eiza Gonzalez), pop-staar kes tahab laulda oma laule mitte laule mida suruva talle peale ta vanemad ja plaadifirma; Chloe (Danielle Macdonald), ülekaaluline tüdruk, kelle vanemad tahavad teda suruda supermodelli mõõtmetesse; Yu (Awkwafina), alamklassi tüdruk, kes pärast vanemate surma saadeti elama oma kõrgklassi onu ja tädi juurde, kes tahavad teda muuta kõrgklassi pärliks. Kooli peab ekstsenriline ja salapärane direktriss (Milla Jovovich).
Thriller, Fantasy, Sci-Fi
Kui te olete lugenud tänapäevaseid teismelistele mõeldud düstoopilisi raamatuid (ma ei mõtle neid mis on juba filmideks tehtud, kus tüdrukute eesmärk on päästa maailm vibu ja nooltega) siis te teate, milline see film on. :)
Kõrgklassi neiu, saadetakse rangesse kooli, kus ta puhkab, parandab oma välimust ja läbib teraapiaid, et muuta tema meelt tema abiellumise suhtes. Kooli direktriss on rahu ise, mõistab oma õpilaste muresid ja kui juhtubki midagi kohutavat, siis ta kaotab oma külma närvi vaid hetkeks.
Kuid midagi on mäda selles imatabases roosidega täidetud koolis. Ükskõik kuidas Uma ka ei püüaks sealt minema saada, midagi rikub ikka tema plaanid. Kui tema uus sõbranna Amarna oma koolituse on lõpetanud, siis see Amarna keda ta uudistes hiljem näeb pole sugugi see Amarna, kellega ta koolis tutvus ning siis, kui ühel õhtul õnnestub neil mööda pääseda tavalisest unerohust …
Visuaalselt suurepärane lugu. Näitlejad on võrratud. Moe poolest võib seda filmi võrrelda METi kevadiste galadega. Ning loomulikult annab palju juurde ka koht, kus enamus võtteid on tehtud - vana tsemenditehas, mille on üks hispaania arhitekt ümber ehitanud tõeliseks unelmate lossiks ja mida on juba ka kasutatud näiteks WestWorldi viimases hooajas. Jah, see lugu on segu klasskalisest muinasjutust ja tänapäevasest teismeliste düstoopiast, kuid see on väga hästi tehtud film.
Film: Tenet (2020)
Hinne: B
Lühikokkuvõte: Peategelane on relvastatud vaid sõnaga “Tenet”, kui ta võitleb kogu maailma ellujäämise nimel rahvusvahelise luure hämaras maailmas. Tema missioon hargneb lahti väljaspool reaalaega.
Action, Fantasy, Sci-Fi
See on üks selline film mida peab vaatama vähemalt kaks korda suurel ekraanil ja siis veel paar korda väiksel ekraanil, kus on võimalus tagasi kerida, pausile panna, mitu korda ühte kohta üle vaadata :)
Nüüd kui ma olen kaks korda kinos käinud, võtan oma esimesed mõtted kokku.
Esimesel vaatamisel jälgisin ma rohkem Tallinna vaateid ja tuttavaid nägusid, kui seda, mis ümberringi toimus.
Teisel korral jälgisin lisaks Tallinnale ka neid asju, mis esimesel korral tähelepanuta jäi.
Kuid on asju, mis naerutasid mind mõlemal korral. Huvitaval kombel on Nolan siia filmi kokku pannud palju vihjeid teistele filmidele, olge vaid ise tähelepanelikud ja pange tähele. Pattinson ei pääse ka siin filmis oma läbimurde filmist, õnneks ei pea ta ise seda sõna ütlema, kuid ikkagi.
Lisaks sellele, et filmi algus kaadrid on filmitud väga lähedal kohale, kus Tarkovski filmis oma Stalkeri filmi, siis on ka filmi algus vägagi Stalkeriliku tundega.
Kui te kunagi peaksite pöörduma Michael Caine poole, siis ärge unustage, et ta on Sir Michael Caine ja tema soovitatud rätsepp saab olla ainult Kingsman :)
Ning Stalker pole ainus Eestiga seotud film, mida siit filmist leida võib :). Kuigi väidetavalt ei tohi ajas tagasi minnes ise endaga kokku saada kuid, siin on üks koht, mis meenutas mulle kohe väga Hukkunud alpinisti hotelli :)
Ja uskuge või mitte, aga Nolan alustas selle filmi tegemisega juba aastal 2016, kui mitte 2015, sest see on aeg, kui Clemence Poesy oli rase ja see väike osa, mis tal selles filmis on, on tehtud sellel ajal.
Aga kui rääkida Tallinna osast selles filmis, siis filmimaagial on siin filmis ikka väga suur osa, sest kuidas muidu saaks Pärnu mnt.-lt otse Smuuli pikenduse sillalt kanalisse suunaga linna, ning hetk hiljem olla juba suunaga linnast välja Kotka kaupluse kõrval. Ja see oleks ju päris põnev kui saaks reisida läbi Kumu otse Oslo lennujaama.
Kui aga kõik need humoorikad hetked ja Tallinna filmimaagia hetked kõrvale jätta, milline mulje siis sellest kõigest mul jäi? Toores, eesti filmilikult tume. Tavaliselt on Nolani filmid viimseni viimistletud, sujuvad, maagilised, kuid selles filmis on kohti, mille vajadust ei saa aru ka teist korda vaadates, kuigi väidetavalt ei ole tegu ajarännu looga, siis ei saaks ilma ajarännuta siin päris palju asju teha. Tõsi, kõik need tagurpidi tehtud kohad ja plahvatused ja madina stseenid on võimsad, kuid samas on siin ka kohti, mille vajalikkus jääb arusaamatuks.
Aga kõike seda öelnuna, pean siiski tõdema, et üks võimas lugu, mida tasub mitu korda vaadata!
