Unicorn Store

Film: Unicorn Store (2019)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: Kitile tuleb salapärane kutse täita oma lapsepõlve unistus.

Drama, Comedy

Millega täidavad oma filmimisevahelist vaba aega Captain Marvel ja Nick Fury? Tehes absurdseid fantaasiafilme :).

Seesama Ükssarve pood on täpselt nagu rohelise tausta kaadrite puhkehetkedel tehtud väike indifilm, toetamaks naissoost lavastajaid.

Lugu on siis noorest kunstnikust, kes kukkus kunstikoolis läbi, kuna tema areng oligi jäänud rõõmsavärviliste värvide, sädeluse ning ükssarve väljalõigete juurde. Totaalses masenduses saabub ta vanemate juurde, kes on endiselt Happy-Go-Lucy tüüpi ja kes tahavad oma tütrele vaid head ja tüüpilist elu.

Selleks et deprekast välja saada, läheb Kit ajutisele kohale tööle. Seal saabki ta oma esimese kirja, kus teda kutsutakse unistuse täitumise poodi. Siis satub reklaamibüroo juht temaga koopiamasina juures juttu ajama, ning leiab, et Kiti ideed on värsked ja seega ootab ta temalt temapoolset esitust tolmuimeja reklaamiks.

Kuid enne esitlust saab Kit veel ühe kirja, kus teda juba nõuvalt oodatakse poodi.

Poes küsitakse talt, mis on see, mida ta oma elus on kõige rohkem tahtnud ja just nimelt ükssarvesid seal poes müüaksegi, kuid enne kui ta oma ükssarve kätte saab, peab ta oma kodu ükssarvel sobivaks tegema – tall, peresuhted, armastav kodu.

Nagu juba arvatagi võite, täidab Kit kõik nõuded (ülevõlli lapseliku kunstimeelega), samamoodi läheneb ta ka reklaamile, kuid lõpuks on oht ikkagi et ta jääb oma oodatud sarvilisest suksust ilma, sest armastus ta kodust ikkagi puudub.

Ja siis kui see armastus tuleb …

Tõsiselt jabur festivalilik film.

Tolkien

Film: Tolkien (2019)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: Film teeb kokkuvõtte kirjaniku algusaastatest, kui ta orvuks jäänuna leiab sõpruse, armastuse ning inspiratsiooni teiste klassiheidukute seas. Loo põhiteema viib vaatajad I maailmasõja algusesse, mis ähvardab „vennaskonna“ lõhki kiskuda. Kõik tema arenemiseaastate kogemused on olnud talle inspiratsiooniks kuulsate Keskmaa raamatute kirjutamisel.

Drama, Biography, War

Selles filmis jälgitakse Tolkeini, kes kaevikupalavikus sonides otsib keset rünnakut oma sõpra Geoffrey Smithy ning samas meenutab, kuidas tema teed viisid teda kokku Robert Gilsoni ja Christopher Wisemaniga, kuidas need neli erinevatest peredest ja erinevate huvidega poissi moodustavad „vennaskonna“, mis jääb püsima ka siis, kui nad erinevatesse ülikoolidesse lähevad, kas siis kui Tolkien toob nende sekka oma lastekodu kaaskasvandiku Edith Bratti. Sõda neile ei halasta ja kõik nad sealt elusalt ei naase.

Iseenesest huvitav lugu ju, kuid teostus oli uimane. Võib-olla kui oleks eelnevalt lugenud Tolkieni biograafiat, siis oleks seda parem jälgida olnud, kuid hetkel oli lugu hea, kuid ei hoidnud väga ekraani küljes.

Aga noored näitlejad, kes filmis peaosi täidavad, on andekad – Nicholas Hoult, Patrick Gibson, Anthony Boyle, Tom Glynn-Carney ja Lily Collins.

Vaadatav.

Untogether

Film: Untogether (2018)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: Andrea on hiljuti karsklaseks hakanud kirjanik, kelle karjäär on pärast esimese raamatu ilmumist mitmeks aastaks seisma jäänud. Tal tekib romaan Nikiga, Arst/kirjanikuga, kes on kirjutanud raamatu sõjamemuaaridest. Samal ajal tema õde Taral, massööril, on suhe vana rokilegendiga, kuid ta avastab vastupandamatu tõmbe usu poole, eriti poliitiliselt aktiivse rabi poole.

Drama

Untogether – kuidas seda tõlkida? Mitte koos? Lahku? Nagu koos?

Miks ma üldse selle üle arutlen, sest kui ma leiaks õige sõnastuse sellele „sõnale“ siis oleks seda lugu kergem seletada. See on selline  segane suhete lugu, kus on mitu paari, kes nagu on koos ja nagu ei ole ka, üks paar on just üheöösuhtest edasi kasvanud õhtusteks stressimaandamise seksiks ja teine paar on juba kaua koos olnud, kuid nüüd hakkavad lahku kasvama, kui neiu teed viivad teda unustatud religiooni juurde ja mehe teed viivad teda jälle lavale.

Ükski suhe pole ideaalne, ükskõik kui kaua inimesed üksteist tunnevad. Kõigil on saladused, mida teistega ei jagata, kuid mis võivad mingi hetk tulla ilmsiks, või siis on inimestel huvid, mis ei pruugi teise paaripoole huvid olla. Me kõik mängime igapäevaselt mingit rolli, lihtsalt meie valik on, kas me oleme rollis kogu aeg, terve päev või ainult mingi aeg päevast, ja kui rängalt meile selline rollimäng mõjub.

Andrea (Lola Kirke) pole peale oma esikromaani ilmumist ja kaineks saamist midagi kirjutada suutnud, sest ta on kaine, seega on ta omaks võtnus kuuekümnendate filmidiiva rolli. Tara (Jemima Kirke) on hoolitsev tüdruksõber, kes püüab oma poisssõbra meelejärele olla, kuid ta elust on miski puudu, seega kui tema massaažilauale satub rabi, kes teda sünagoogi kutsub, ei saa ta teisiti kui peab minema. Nick (Jamie Dornan) on ületöötanud arst, kes on kirjanikuks saanud sõjavälja armastuse romaaniga, kellelt nüüd oodatakse uut raamatut, kuid temas pole järgmist raamatut. 

Martin (Ben Mendelsohn) on vana rokkar, kes elab oma noore tüdruksõbra õe majas ja teenib raha maalrina. David (Billy Cristal) on rabi, kes püüab traditsioonilist sünagoogi noortepärasemaks teha, tuues sinna elavat muusikat ja korraldades protestimarsse ebaõigluse vastu, sest tema nooruses marssis ta koos Martin Luther Kingiga ja ta igatseb taga neid aegu. Josie (Jennifer Grey) on rabi abikaasa, kes püüab oma mehele pakkuda meelerahu ja toetada tema ettevõtmisi.

Kui alguse on kõigil oma kindel roll ja arusaadav eesmärk, siis filmi lõpuks on nad kõik oma seisvast olukorrast välja rabelenud, saladused on päevavalgele tulnud ja tavapärane rutiin lõhutud. Kas võitjatena väljatulnutel on ees kergem tee, seda ei tea keegi, kuid läbitu on neid muutnud, loodetavasti paremuse poole.

See oli selline festivalitüüpi film, selline Sofia Coppola tüüpi, kuid parem, vaadatavam, arusaadavam. Hea film! Head näitlejad!