Sipelgamees ja Vapsik

Film: Ant-Man and the Wasp (2018)

Hinne: B

Sisukokkuvõte: Pärast kahe aasta eest asetleidnud konflikti, mis lõhetas superkangelaste read, kui Raudmehe ja Kapten Ameerika ümber moodustusid eraldi leerid, peab Scott Lang (Paul Rudd) vastutama oma valikute eest nii superkangelase kui isana. Ta püüab vahelduva eluga saada tasakaalu oma koduse elu ning kohustused Sipelgamehena. See aga pole sugugi lihtne, kui Scottiga võtavad üle pika aja ühendust Hope van Dyne (Evangeline Lilly) and dr Hank Pym (Michael Douglas). Neil on väga pakiline missioon. Scott peab uuesti rüü selga tõmbama, et aidata sõpradel lahendada minevikust esile kerkinud ohtlik mõistatus.

Action, Adventure, MARVEL

Oh jeerum, neid Marveli filme on juba nii palju ja nad on omavahel juba nii segamini minemas, et näiteks mina ei mäletanud, kuna ma viimati Sipelgameest nägin (kui just mitte arvestada tema esimest filmi) aga vist ta ikka oli kaasa löömas ka mingises vahepealses filmis, kus nad Saksamaal olid (vist oli see talvesõduri film), mille tagajärjel ta kaheks aastaks koduaresti pandi, kus ta loomulikult on loonud oma turvafirma, mida välismaailma jaoks veab tema verbaalset düsenteeriat põdev sõber Luis ja ta kallis tütar käib tema juures mängimas kõige fantaasiarohkemaid mänge mida ühes kitsukeses San Francisco majas mängida saab.

Nagu ikka, kui filmi juba tehti, siis ei saa see olla sellest kuidas ta viimased kolm päeva rahulikult oma koduarestis veedab, vaid tuleb ta ikka juba ennem kodust välja lükata.

Hea humoorikas ja tempokas lugu ja Marveli filmid olidki siiani suutnud end San Francisco lammutamisest hoiduda, seega sai seda nüüd siis Sipelgamees koos Vapsikuga teha. Aga vot ma ei saanud aru, miks pidi sügaval mikrokosmoses olev Janet Van Dyne (Michelle Pfiffer) olema riides nagu Tähesõdade tegelane ja kui nad madistasid seal Varjuga ja ehitasid uue masina, millega süvakosmusesse minna, kuidas nad siis polnud midagi kuulnud millega Tasujad silmitsi on ja kuidas Thanos neile kedagi järgi ei saatnud ….

Aga igatahes, kui Scott on juba kord oma jõududega sealt kõige sügavamast põhjast välja tulnud, siis tuleb ta ka seekord, sest ilmselgelt on teda ja sealt kogutud vaja Igaviku sõja lõpplahenduses.

Ükskord kui kõik filmid on valmis, peaks nad kõik järjest alates esimesest Raudmehest uuesti üle vaatama :). 

Our Souls at Night

Film: Our Souls at Night (2017)

Hinne: B

Sisukokkuvõte: Väikseks Holt nimelises Colorado väikelinnas, teeb Addie Moore (Jane Fonda) ootamatu ettepaneku oma naabrile, Louis Watersile (Robert Redford). Addie abikaasa on juba aastaid surnud, nagu ka on Louise abikaasa, ning nad on juba aastakümneid selles väikelinnas naabrid olnud, kuid nende suhtlus on olnud minimaalne. Nende lapsed (Matthias Schoenaerts ja Judy Greer) on linnakesest ära kolinud ja seega on Addie ja Louis oma suurtesse majadesse üksi jäänud. Addie soovib nende vahel sidet luua ning neile jäänud aega paremini veeta.

Drama, Romance

 

See on üks huvitav teistmoodi romantiline film. Filmi teevad eriliselt suurepäraseks näitlejad, nii vanem kui ka noorem generatsioon.

Aga lugu ise on lihtne. Addie on lesk ja Louis on lesk, on juba aastaid olnud, kuid Addie ei taha enam üksi oma suures majas magada, ta kardab. Seega teeb ta Louisele ettepaneku, et mees tuleks ja jagaks temaga voodit, ei midagi muud, lihtsalt, et voodi ei oleks suur ja tühi, sest ta ei saa selles tühjuses magada. Seega tulebki Louis õhtuti tema juurde tagaukse kaudu, sest nad ei taha teiste naabrite seas keelepeksu õhutada. Vaatamata sellele pilkavad Louist tema tavalised kohvisemud, et vana hobu on ka kaera tahtma hakanud.

Kahekesi unetuid öid veetes hakkavad nad rääkima oma varasematest eludest, abieludest, pere tabanud surmadest …

Kui Addie poeg toob ta pojapoja „ajutiselt“ tema juurde elama, kuni too oma naisega on asjad selgeks saanud ja uue töö leidnu, siis hakkab Loui Addiet aitama väikese poisi päevade sisustamisel. Kahekesi pakuvad nad Jamiele (Ian Aemitage) väga põnevat suve, täis mänguraudteed ja telkimisi jõe ääres ja poiss ei istugi pidevalt ninapidi telefonis mänge mängides.

 

Loomulikult ei taha lapsed sellega leppida, et nende vanemad on üksteist leidnud ja kahtlustavad koheselt mingeid mahhinatsioone raha saamiseks, kuid Addie ja Louis on lihtsalt üksteise jaoks olemas ajal, kui kõik nende senised tuttavad ükshaaval kaovad.

Ilus lugu, väga head näitlejad.

Jurassic World: Sauruste maailm

Film: Jurassic World (2015)

Hinne: C-

Sisukokkuvõte: Veidi rohkem kui kaks aastakümmet on möödas ajast, mil maailma kinodesse tormas Steven Spielbergi “Jurassic Park”. See legendaarne film rääkis teadlaste katsest avada loomaaed, mille asukaiks eelajaloolised saurused. Alles nüüd, filmis JURASSIC WORLD: SAURUSTE MAAILM saame esmakordselt näha dinosauruste parki just sellisena, nagu seda 1993. aasta filmis avada ei suudetud. Ekstsentrilise miljardäri John Hammondi unistus on nüüdseks teostunud ja tuhanded külastajad uudistavad ainulaadset parki täis lendavaid ning ujuvaid lihast ja luust dinosauruseid, üks suurem ning hirmuäratavam kui teine. Sauruste enneolematutesse mõõtmetesse ja võimetesse on oma panuse lisanud teadlaste eetiliselt kaheldava väärtusega geenimanipulatsioonid. Loomulikult ei jää ka seekord emakese loodusega mängimine karistamata. Puhkeb kaos, mis seab ohtu kõigi külastajate turvalisuse – valla on pääsenud kõige ohtlikum pargiasukas...

Niisiis, olge valmis tõeliselt suureks seiklusfilmiks täis kriiskeid, möirgeid, varitsusi, pööraseid põgenemisi, hiiglaste võitlust ning meeletut pinget..

Action, Comedy

Jah, ma olen lugenud seda esimest raamatut mille põhjal tehti esimene film ja kui ma esimest filmi nägin siis mul oli siiralt kahju, et filmist oli täielikult välja jäänud raamatus olnud kaose teooria.

 Aga jah, pärast esimest filmi pole ma järgnevaid enam näha tahtnud. Nüüd siis mõtlesin et vaataks siis seda uusimat versiooni – ega see väga palju esimesest ei erinenud. Sama moodi teadlased, kes on komistanud millegi peale, mis on väga ohtlik ja mida nad hallata ei suuda. Lapsed saavad taas kord omal käel minna sinna kuhu nad minna ei tohiks ning kohtuvad selle kõige suurema jubedusega, kuid suudavad siiski ta käest põgeneda. Ning taas kord teeb see suur paha pargis palju pahandust ning paneb pargi kinni.

Mis oli uut, oli see et kui te olete näinud TV6 aegajalt taas näidatavat kinokunsti halvimat näidet Dinocroco vs. Supergator, siis tundub et osad kaadrid on tollest jubedusest sellesse filmi üle toodud. Ning kui te olete kunagi näinud ühtegi sõja filmi, siis tihtipeale lõpus on esialgsed vaenlased ühel poolel, ning pärast otsustavat võitlust nad vaid noogutavad üksteisele ning lähevad lahku – kuni järgmise võitluseni – siis ka selles filmis on sama lõpp … T-Rex noogutab Owenile, nagu üks õige semu ikka ja läheb edasi saart vallutama.

 

See film oli täis jaburaid, uskumatuid, võimatuid, absurdseid ja piinlike kohti. Meelelahutus, kuid aju on parem kinosaali ukse taha jätta.