Hinne: B
Sisukokkuvõte: Aastal 1967
saadeti Beijingi ülikooli tudeng Chen Zhen elama Mongoolia nomaadide hulka. Noormees
leiab end kistuna kahe tsivilisatsiooni võitluse vahele. Ühelt poolt on uus
maailm ja teisalt vanad nomaadide traditsioonid. Inimesed ja loomad, kohalikud
ja sisserändajad püüavad leida oma kohta selles uues maailmas.
See on Jiang Rongi samanimelise raamatu ekraniseering.
Lugu on siis kahest tudengist, kes saadetakse Mongoolia steppidesse
kohalikele Hiina keelt ja seadusi õpetama. Kuid üks tudengitest hakkab hoopis
kohakile kombeid uurima ja eriti nende suhet huntidega.
Kohalikel on huntidega „koostöö“, et nemad ei sega hunte ja hundid ei
sega neid. Nad küll jälgivad hunte ja vahel käivad ka huntide „külmkapist“
endale liha toomas, kuid nad ei võta kunagi nii palju, et hundid nälga jääks ja
nad ei paljasta kunagi ka „kapi“ asukohta Hiina uusasunikele. Kuid siis üks
kohalik, vahetab oma teadmised transistorraadio vastu. Seega ründavad hundid ja
uusasukad ründavad vastu, otsides üles huntide pesad ja tappes pojad.
Chen Zhen toimetab ühe hundipoja vaikselt kõrvale, küdi siis leitakse
ta väike hunt ikkagi ja esialgu püüavad uusasukad kasutada tema hunti selleks,
et ta teised hundid kohale meelitaks teda päästma, kuid see idee ei tööta.
Talve tulekuga ja huntide nälja süvenemisega ründavad hundid kohalike
hobusekarja ja ajavad hobused oma „Kappi“. Uusasukad on kindlad, et selles ja
ka teistes rünnakutes on süüdi Cheni hunt, vaatamata sellele, et väike hunt on
ketis aedikus, kuid hirmunud inimesed on pimedad.
Kui siis väike hunt kogemata ründab ühte nomaadipoisikest vannub ema,
et kui poiss peaks surema, tapab ta oma kätega väikse hundi, kuid Chen teeb
kõik endast oleneva, et saada poisi jaoks penitsilliini ja poiss paraneb. Kuna Hiina
võimuesindajad näevad Cheni kui huntide asjatundjat võtavad nad ta kaasa hundi klaperjahile.
Nad hävitavad kogu karja, kuni karja juht enam joosta ei jõua, seisma jääb, end
nende poole pöördub ja lihtsalt kurnatusest maha kukub.
Tagasi külasse jõudes avastab Chen et väike hunt on kadunud. Poisikese
ema tunnistab, et ta oli stepile hinge võlgu, kuna tema poeg jäi ellu, seega
lasi ta väikse hundi vabadusse.
Lugu ongi kirjutatud, filmitud selle mõttega, et teha inimestele
teatavaks, et Hiina võim on oma huntide hävitamisega eelmise sajandi keskpaigas
viinud Mongoolia stepihundi hävimise piirile.
No comments:
Post a Comment