Hinne: C-
Sisukokkuvõte: Milly ja Jess on olnud sõbrad kogu oma elu. Nad on
lapsest saati jaganud kõike – saladusi, riideid, mõnuaineid, poisse … kuid nüüd
püüavad nad täiskasvanud olla. Millyl on edukas töö, ta elab ilusas linnamajas
koos oma abikaasa Kiti ning nende kahe lapsega. Jess on linnaplaneeria ning ta
elab koos poisssõbra Jagoga boheemlaslikus laevelamus Londoni kanalil. Nende
sõprus on tugevaim kui kunagi varem. Seda siis kuniks Jessil on probleeme
rasestumisega ning Milly saab teada, et tal on rinnavähk. Kuidas sa midagi
sellist jagad?
Drama, Comedy, Romance
Ma igatsen sind juba on lugu kahest sõbrannast, kelle sõprus pannakse
proovile kui üks muutub ainult üheks suureks haiguseks ja teine ei leia
võimalust kuidas talle oma murest ja rõõmust rääkida.
Milly (Toni Collette) ja Jess (Drew Barrymore) on alati kõike koos
teinud alates hetkest kui Jess kolis koos isaga Ameerikast Inglismaale ja Milly
ta koolis oma tiiva alla võttis. Milly ema on näitleja ja seega said tüdrukud
üsnagi vaba kasvatuse ja proovisid üheskoos kõike mida noored teismelised üldse
poovida võivad. Siis jääb Milly rasedaks ja abiellub Kitiga, Jess leiab
silmarõõmu kobakäpas ehitusmehes Jagos ja Milly pere laieneb veelgi ning Kit
alustab eduka muusikaäriga.
Nad on õnnelikud noored naised, kes naudivad oma elu täiel rinnal, kuni
Milly läheb oma igaastasele arstlikule ülevaatusele ja kuuleb uudist, mida
keegi kuulda ei tahaks. Järgneb keemiaravi, juuste kaotus, masendus, nõrkus,
enesehaletsus – Milly ja tema haigus on kogu Jessi maailm, kuigi Jago tahaks,
et nad keskenduks rohkem oma pere murele, kuidas last saada. Kui keemia läbi
saab pakub arst, et kuigi hetkeks on vähk taandunud, oleks kindlam eemaldada
mõlemad rinnad. Oma rindade hüvastijätu pummelungil tutvub Milly noore
barmaniga, Acega, kes ei kohku tagasi, kui nad pärast operatsiooni taas näevad
ja Milly end enam naisena ei tunne, Ace jaoks on ta endiselt kuum tükk, samas
kui Kitil kaob igasugune isu kui talle natukenegi meenuvad Milly armid.
Vahepeal on Jess läbi käinud viljakusravi ja ta on rasedaks jäänud,
kuid ta ei leia kuidagi õiget hetke, et oma rõõmustavat uudist Millyle teatada.
Milly sünnipäeval, kui Kit on talle üllatuspeo korraldanud, saab Milly mõõt
täis, ta võtab Jessi kaasa ja nad sõidavad taksoga nõmmedele, kus elasid Bronte
õed. Kuid Millyl on sinna sõitmiseks ka teine põhjus – Ace on sinna kolinud.
Hommikul saab Jessi mõõt täis kui ta Milly ja Ace voodist leiab.
Naised ei räägi kuid, Jessi rasedus areneb ja Milly vähk on edasi
arenenud ajju. Nad kohtuvad taas vaid natuke enne sünnitust.
Kui sa jagad kellegiga kogu oma elu, nii head kui halba, kuidas sa
jagad selle inimesega siis oma halvimat uudist või oma parimat uudist, kui sa
isegi ei taha leppida oma halva uudisega või kui sinu parim hetk on teise
halvima hetke ajal. Eks see ongi hetk kui sõprused proovile pannakse, kas sinu
sõbrad jäävad sinu kõrvale ka siis kui sul on väga raske, ja kas nad suudavad
sinuga sinu rõõmu jagada, kui nad ise tahaks silmi peast nutta. Kas solvumine,
petmine, salatsemine on miski millest saab üle või piisab sellest et osa oma
hingest igaveseks kõrvale heita. Need on rasked küsimused ja eks me kõik oleme
oma elus sellega suuremal või vähemal määral kokku puutunud. Sõprus pole kerge,
kuid sõbrad on ikkagi see pere kelle me endile ise oleme valinud, seega oleme
loodetavasti hea valiku teinud.
Iseenesest oli ju hea film, kuigi raksel teema, kuid aegajalt tundus
mulle ei filmitegijad olid mõnede asjadega üle pingutanud.
No comments:
Post a Comment