Film: Ashes in snow (2018) Hinne: C
Lühikokkuvõte: 1941. aastal valmistub
viieteistkümneaastane Lina (Bel Powley) kunstikooliks,
esimesteks kohtamisteks ja kõigeks, mida suvel on pakkuda. Ent ühel ööl tungib
Nõukogude salapolitsei nende koju ning küüditab Lina koos ema ja noorema
vennaga. Nad saadetakse Siberisse. Lina isa eraldatakse perekonnast ja
mõistetakse vangilaagris surma. Kõik on kadunud.
Lina võitleb
kartmatult elu eest, tõotades endale, et kui ta jääb ellu, mälestab ta oma
lähedasi ja tuhandeid endasuguseid, jäädvustades nende läbielatu joonistustes
ja kirjutustes. Ta riskib kõigega, pannes oma sõnumid kunsti keelde, lootes, et
need jõuavad vangilaagrisse ja annavad isale teada, et nad on elus.
Teekond on
pikk ja vaevarikas. Vaid uskumatu jõud, armastus ja lootus aitavad Linal ja
tema omastel ühe päeva teise järel üle elada. Ent kas ainult armastusest piisab
ellujäämiseks?
„Tuhk lumel”
on haarav lugu, mis võtab hinge kinni, paelub südame ja toob ilmsiks inimvaimu
imelise loomuse.
Drama, Romance, War
Mul olid nii
suured lootused selle filmiga, võibolla isegi liiga suured. No aga ma olen ju
lugenud Ruta Sepetyse ühte teist raamatut, Meresool, seega ma tean tema häält,
ma tean kuidas ta suudab raskesse teemasse kirjutada ilusa aga valusa YA
armastuse, ilma et ta lugu liiga ajalooliseks teeks. Aga võibolla ongi asi
selles, mida mina tema raamatust lugesin, millist häält mina kuulsin, see ei
pruugi sugugi olla see, mida tema sinna tegelikult sisse kirjutas.
Aga mis see
siis oli, mis mind selle filmi juures häiris? Nii head näitlejad on pandud
näitlema nagu külateater. Raiskamine!! Ja siis see dubleerimine!!! Nagu oleks
taas kord vaadanud Mosfilmi toodangut, kus Baltikumi näitlejatele loetakse
peale, kuna nende diktsioon pole piisavalt puhas. Oleks siis vähemalt olnud sobilik
hääl leitud ja hääl sujuvalt muu heliga kokku sulatatud aga ei, totaalne
kirvetöö. Eriti jäi see kõrvu siis, kui sõdurid istuvad (jõuluõhtul) peolaua
ümber ja kõigekõrgem ütleb toosti – ning talle vastab vaid üks dubleeriv hääl,
kuigi pildil on näha, et kõik hõiskavad kaasa. Kohutav.
Lugu on ju
hea, või õigemini õõvastav, kuid vajab rääkimist, kuid teostus on üllatavalt
halb. Huvitav kuidas nad sellised näitlejad suutsid selle projektiga liita. Ilmselgelt
oli neil taga tugev produktsioonimeeskond, kahju vaid et stsenaariumi kirjutaja
ja lavastaja samal tasemel polnud.
Ma nii tahtsin,
et see film mulle meeldiks, kuid kahjuks …
No comments:
Post a Comment