Hispanofest: 2+2

Film: Dos mas dos (2012)

Vaatamise põhjus: Midagi vahelduseks Hollywoodi filmide vahele

Hinne: B

Filmi lühikokkuvõte: Komöödia kahest paarist, kes on kogu elu olnud omavahel parimad sõbrad. Ühel päeval selgub, et üks paar on swingerid ja tahaks seda omapärast harrastust ka oma sõpradega jagada.

Comedy,

2+2 oli üks hea komöödia ja samas ka natuke draama – lõpu poole siis.

Nagu juba lühikokkuvõttes öeldud, on lugu kahest paarist, ühed abielus, teised on kümme aastat niisama koos olnud. Abielupaari elu on rutiin kuhu on ka seks sisse planeeritud ja teisel paaril tundub endiselt mesinädalate faas olevat.

Ühel ühisel õhtusöögil, peale mitmete kokteilide tarbimist avaldab selle vabaabielu paari naine teisele nende saladuse – nad on swingerid. Juba viimased kaks aastat.

See uudis äratab uudishimu ka abielupaari naises, kuid mees on esialgu vägagi vastu ja kõik katsed talle seletada, et pole midagi hullu, jooksevad liiva, kuna mehe paanikahood rikuvad kõik.

 

Aga siis lõpuks ükskord kui nad vaid neljakesi on, saab ka mees oma hirmudest üle ja nad neljakesi hakkavad nautima üksteise seltskonda, kuni …

Swingeritel on oma reeglid, mida nad peavad jälgima, et keegi liiale ei läheks ja haiget ei saaks: paarivahetused toimuvad alati ühe katuse all, kõigi osapoolte juuresolekul ja tunded ei tohi kunagi mängus olla.

Siin tuligi sisse see draama, kuid lõpp oli siiski naljakas ja õnnelik.

Hea komöödia!

Ainuke asi mida ma pean tõdema ka eelmise filmi puhul oli see, et kuna film oli hispaania keelne, siis oli mul vaja arusaamiseks subtiitreid, ning kuna hispaanlased räägivad kiiresti siis liikusid ka subtiitrid kiiresti, mis iseenesest pole ju probleem, kuid kui subtiitrid on ingliskeelsed, siis isegi minusugune, kelle jaoks pole vahet, kas tekst on inglise või eesti keeles, ei jõua lugeda ja jälgida pilti piisavalt kiiresti, et kõike teksti lugeda, seega tuli nii mõnigi kord oletada, millest oli jutt.

Hispanofest: Neljapäevased lesed

Film: Las viudas de los jueves (2009)

Vaatamise põhjus: Midagi vahelduseks Hollywoodi filmide vahele

Hinne: B

Filmi lühikokkuvõte: Pankroti äärel riigis on üks paik, milles rikkad ja ilusad võivad reaalsusele selga pöörates nautida kõrgklassi elu mõnusid. Kuid täiuslikku fassaadi langedes hulbivad basseinis kolm laipa.

Drama,

See oli üks huvitav film.

Tegevus toimub siis Argentiinas, Buenos Airese läheduses, kinnises elamukompleksis, kus elavad vaid rikkad ja ilusad oma kaitstud ja saladusi täis elu.

Film jälgib nelja paari tegevust paari kuu jooksul – paar kuud enne saatuslikku ööd ja paar päeva pärast.

Esimene paar (Tano ja Teresa) on „õnnelik“ abielupaar, kahe lapsega, suure majaga, mees müüb kindlustust peagi surevatele haigetele/vanadele ning hiljem kui on neile raha laenanud, et nad saaksid end ravida, või veel viimast puhkust veeta, kasseerib nende kindlustusrahad kasusaajana sisse. Kõik on ju ametlik, lihtsalt ….

Teine paar ( Martin ja Lala) on juhtivtöötaja mees, kodukana abikaasa ja mässaja tütar. Mees on kaotanud töö ja laenanud kindlustajalt suuri summasid, kui ta abikaasa ei tea sellest ikka veel midagi. Nende tütar on teinud diili elamukompleksi turvatöötajaga, kes toob talle slummist uimasteid ja tüdruk müüb neid edasi teistele lastele.

Kolmas paar ( Ronnie ja Mavi) on kinnisvaramaaklerist ema, koduperemees ja ujuja poeg – üks normaalsemaid peresid, lihtsalt teised ümberringi vaatavad halvustavalt mehe peale, kes ei teeni raha.

Neljas paar(Gustavo ja Carla) alles kolib sisse – mehel on kalduvus vägivallale ja tema terapeut on soovitanud keskkonna muutust. Teised kolm paari võtavad nad kohe omaks ja liidavad nad oma tavaliste tegevuste ringi.

Neljapäeviti kogunevad mehed esimese paari majja pokkerit mängima, elu üle rääkima, sigareid suitsetama ja jooma. Ja naised lähevad restorani, kus neil on alati laud kinni pandud „Neljapäevaste leskede“ nime all.

Film algabki siis kui Tere tuleb reede varahommikul nende „leskede“ väljas käigult ja sõidab mööda autost, kus on Ronnie ja Mavi.

Järgmisel hommikul leitakse nende maja basseinist kolm neljast mehest uppununa. Põhjuseks muusikakeskuse vettekukkumine. Neljas mees on haiglas jalaluu murruga.

Siis läheb lugu tagasi paar kuud, kui esimene paar peab (vist oli Tere) sünnipäeva uhke aiapeoga. Järgmisel päeval kolib lähikonda neljas paar. Mehed kohtuvad tenniseplatsil ja kuna maja maakler oli Mavi, siis hakkavad ka naised suhtlema.

Esialgu on kõik õnnelik, kuid Gustavo on armukade ja paranoiline, kuid ta ei ela oma tundeid mitte kahtlustatava mehe peale välja vaid oma naise peale.

Martin vajub üha enam miinusesse, kuid ta ei suuda endiselt Lalale öelda, et ta enam ei tööta, seega läheb ta iga päev teeäärsesse kiirsöögikohta istuma ning arveid kokku lööma. Ja nende tütar võrgutab naabripoissi ja õrritab ka turvameest.

Tere avastab aga, et ta ei taha enam oma meest, ta süda on hakanud hoopis kellelegi teisele lööma, kuid mees pole pime. Ja kuna ka Argentiina poliitiline olukord muutub üha kriitilisemaks, siis hakkavad ka tema mugavad „petu“ skeemid kokku kuivama.

Ja jõuabki siis lugu algusesse tagasi, sellesse saatuslikku õhtusse. Naised lähevad restorani, mehed kaarte mängima …

Tano küsib teistelt, hüpoteetiliselt, kas nad oleksid valmis tegema enesetappu, kui see välja ei tuleks ja nende surmast oleks kasu?

Huvitav film oli, pilt käis pidevalt enne surma ja pärast surma, karakterid olid head, lugu oli hea. Hea film!

Gravitatasioon

Film: Graviti (2013)

Filmi vaatamise põhjus: Oscar

Hinne: C

Filmi lühikokkuvõte: Sandra Bullock kehastab geniaalset biomeditsiinitehnikut dr Ryan Stone´i, kes on esimesel süstikumissioonil koos veteranist astronaudi Matt Kowalskyga (George Clooney), kellele see on viimane lend enne pensionile jäämist. Paraku tabab neid rutiinsete hooldustööde teostamise käigus katastroof. Süstik hävib ning Stone jääb täiesti ihuüksi pimedasse kosmosesse triivima. Kas tal on lootust pääseda?

Drama, Action,

Otsustasin siis ka selle proua Bullocki peaaegu monoetenduse ära vaadata.

Kui võrrelda kahte monoetendust (Graviti ja All is Lost) siis oli Redfordi etteaste parem. See Bullocki endaga rääkimine, hingeldamine ja tütrega rääkimine polnud väga muljetavaldav – kuid visuaalselt oli film võimas, ilmselt oli ta prillifilmina veelgi võimsam, kuid mina vaatasin teda oma kahe silmaga, ilma abita.

Lumekuninganna ja Igavene Talv

Film: Frozen (2013)

Filmi vaatamise põhjus: ma tahtsin ära näha, mille eest siis Oscar saadi ja kas laul oli filmis parem

Hinne: B+

Filmi lühikokkuvõte: Loo peategelaseks on kartmatu optimist Anna, kes asub raskele teekonnale, abiks tahumatu mägilane Kristoff ning tolle ustav põhjapõder Sven. Anna eesmärgiks on otsida üles oma õde Elsa, kelle jäine võlujõud hoiab kogu Arendelli kuningriiki igavese talve vangistuses. Kõrgel mägedes võitlevad Anna ja Kristoff tuiskude, laviinide ja lõikava pakasega ning kohtavad müstilisi trolle ja naljakat lumemeest nimega Olaf. Seejuures ei unusta nad hetkekski, et kogu lumme mattunud kuningriigi saatus on nende kätes.

Animation, Comedy, Musical

Tegu on siis Hans Christian Anderseni muinasjutust „Lumekuninganna“ inspiratsiooni saanud looga. Ja muusikaliga. Selline Iludus ja Koletis multika uuem ja parem versioon, visuaalselt, kuid nõrgem muusikaliselt. Visuaalselt on tõsiselt mehikest vääriline asi. Liigutused olid nii loomulikud, et sammuke veel ja päris näitlejad polegi enam vaja, animaatorid suudavad kõik ära teha. Kuid muusika poolest – ta polnud paha, kuid selle filmi muusika plaadist ei saa miljonite ja miljonite tüdrukukeste lemmik plaati, ilmselt, võib-olla, kuid mis mina ka asjast tean.

 

Hääled andnud näitlejad on aga head ja lauluhääled on neil tugevad (poleks uskunudki et Kristen Bell nii hästi laulab) aga Indina Mensel ja Joanthan Groff on oma oskusi juba Glees näidanud.

See multikas oli üks meeldiv kogemus, kuigi see koer/põhjapõder oli üks imelik tüütu holliwoody tegelaste väljamõeldud hübriid, milleks küll? aga mis iganes, lastele kindlasti meeldis ja nüüd ootavad nad, et kõik kivid muutuksid trollideks ja põhjapõdrad käituksid kui koerad.
 

Mina, Supervaras ja Mina, Supervaras 2

Film: Despicable Me & Despicable Me 2 (2010; 2013)

Vaatamise põhjus: kunagi tuli ju ära vaadata

Hinne: B

Filmi lühikokkuvõte: Kenade majakestega tänaval erineb üks kõigist ülejäänutest: suur, must ja kole elamu, mille ees laiutab kuivanud muruplats. Keegi naabritest ei tea, et maja all asub tohutu salajane varjupaik, kus tegutseb lugematutest kollastest käsilastest ümbritsetud supersuli Gru. Hetkel on mehel plaanis kõigi aegade suurim kuritegu: ta plaanib varastada taevast kuu! Kõikvõimalikke sulitempe nautiv ning selleks erinevaid imevidinaid kasutav Gru pole aga valmis oma elu suurimaks väljakutseks, mille esitavad talle kolm väikest tüdrukut, kes näevad Gru juures midagi, mida keegi näinud ei ole: see paharet võiks olla täitsa sobiv papa!

Just siis, kui endine supervaras Gru on hakanud harjuma oma eeslinna pereisa rolliga Margo, Agnese ja Edithi vanemana, koputab ta uksele üleilmselt kurikaelte vastu võitlev ülisalajane organisatsioon. Nüüd sõltub Grust, tema koomilistest kollastest käsilastest ja värskest partnerist Lucyst, kas saadakse jälile El Machole, kes loomulikult kavatseb vallutada kogu maailma. Lõppude lõpuks läheb vaja planeedi suurimat eks-kurikaela, et püüda kinni keegi, kes ihkab tema kohta.

Animation, Comedy,

Kõik nii kiidavad (lisaks lastele ka täiskasvanud), et andekas lugu ja puha … kuid minu arust oli igav. Mõlemad olid igavad. Ma tean, ma tean, ma pole ka see sihtgrupp kellele see mõeldud on, kuid on piisavalt olnud ju multikaid, mis on head nii lastele kui ka täiskasvanutele vaatamiseks. Keskpärased tüüpilised mutlikad.

 

Oscars 2014

Oscar’id on selleks aastaks siis taas jagatud.

Milline on siis selle aasta saak? Kesine tuleb tõdeda, sest enamus mehikesi läks jagamisele kahe filmi vahel – 12 aastat orjana ja Gravitatsioon.

Aga alustagem siis allpool olevatest huvitavamatest asjadest (kui ma kategooriat ei maini, siis tähendab on võtja üks kahest eelpool mainitust :))

Parim kostüüm: Kuigi ma eelmise aasta Oscarite järel pakkusin et Gatsby jääb Oscari rallist täielikult välja, sest ta siiski on ju aasta alguses linastunud film, siis päris nähtamatuks ta siiski ei jäänud ja kostüümide eest läks Oscar siiski maakera kuklapoolele.

Parim muusika: Lumekuninganna ja igavene talv – ma loodan, et multikas on see lugu paremini esitatud, sest laval oli küll üks imelik kakofoonia ja esitajaks Glees kaasalöönud näitlejanna.

Parim mitte Ingliskeelne film: Kohutav ilu – ja endiselt ei julge ma seda filmi vaadata.

Parim multikas: Lumekuninganna ja igavene talv – ma polnud selle aasta nominentidest ühtegi näinud seega ei oska ka omaltpoolt midagi öelda, kuid ma loodan et Miyazaki film The Wind Rises tuleb JAFFi raames ka meile.

Parim originaalne stsenaarium: Temake, Spike Jonze – väga teenitult saadud mehike.

 

Parim mees kõrvalosatäitja – Jared Leto – jahhhhhhhhhh :)

Parim nais kõrvalosatäitja – Lupita Nyong’o – see oli nii tore, et auhinna andis üle Django filmis osalenu :).

Parim naisnäitleja – Cate Blanchett – see et mulle film Kurb Jasmine ei meeldinud, et tähenda ju seda, et Cate seda auhinda poleks väärt. On ja kuidas veel!

Parim meesnäitleja – Matthew McConaughey – taas kord jahhhhhhhhh :)

Ja aasta film – 12 aastat orjana – ma pole filmi näinud, seega jätan ka oma arvamuse enda teada.

Aga Oscari show üleüldse – Ellen on väga hea saatejuht ja tal on head naljade kirjutajad, kuid minu arust oli see pizza asi lihtsalt mõttetu ajaraiskamine.

Ning kas tõesti oli vaja need kaks vaest vanainimest kohale vedada (Sidney Poritier ja Kim Novak)? Ja minu arust jäi In Memoriam osast välja üks eelmisel aastal lahkunud noor näitleja – Cory Monteith – kuid äkki on see nimekiri vaid suure lina näitlejate ja muude asjapulkade jaoks, sest Cory oli ikkagi enamasti teleriekraanilt tuntud, või siis lihtsalt unustati välja (Oscari kodukal on, kuid saates polnud, lihtsalt täpsustuseks).

Aga üldkokkuvõttes oli ju tore :).

Kõik on kadunud

Film: All is Lost (2013)

Vaatamise põhjus: Robert Redford

Hinne: B++

Filmi lühikokkuvõte: Vanameister Robert Redford kehastades India ookeanil seilava jahi kaptenit, kes pärast kokkupõrget triiviva merekonteineriga leiab end merehädast.

Drama

Wow, tund ja kolmveerand vaid ühe näitlejaga, väga vähese tekstiga, pideva allasurutud hirmuga, masendusega, vihaga, lootusetusega ... fantastiline. Ei mingit sisemonoloogi, jumalaga kauplemist kuni 'Viidik kurat, jalad põhjas' (oli vist nii :)). Täielik vaikus. Vaid korra annab ta oma tunnetele hääle. Ülejäänud aja võid teksti lugeda ilmetest, kehakeelest, tegudest. Fantastiline!!! Ja kuldset mehikest pakutakse vaid filmimuusika ja heli eest ... uskumatu :(.

Kahju et ta kinos vaid niiiii lühikest aega oli!

Ja kõik need härrasmehed, kes plaanivad oma pensioni veeta üksi merel jahil kiikudes – teile on see film kohustuslik!!!

Romeo and Juliet

Film: Romeo and Juliet (2013)

Vaatamise põhjus: kuna ma lugesin just raamatut Prince of Shadows

Hinne: B+

Filmi lühikokkuvõte: Ma usun et ma ei pea teile seda klassikalist Shakespeare lugu ümber jutustama.

Romance, Drama

Alustame sellest, et selle filmiversiooni stsenaariumi on kirjutanud Julian Fellowes (Downton Abbey).

Edasi räägin siis paar sõna sellest raamatust mille pärast ma filmi vaadata võtsin – tegu on Rachel Caine raamatuga Prince of Shadows, mis on nn Romeo ja Julia spinn off, kus on peategelaseks Benvolio, Mercutio ja Rosaline – lugu algab enne Shakespeare kuulsat lugu, pakkudes väga huvitava põhjenduse miks Benvolio alati Romeoga koos on, miks Merecutio mõlemat maja neab ja kes on Rosaline ning millist osa ta kogu selles loos mängib. Väga huvitav lugu.

Aga nüüd tagasi filmi juurde. See on üks väga klassikaline tõlgendus sellest tuntud loost koos väga heade noorte näitlejatega – Douglas Booth (Romeo), Hailee Steinfeld (Juliet), Ed Westwick (Tybalt) ja Christian Cooke (Mercutio), Kodi Smit-McPhee (Benvolio) lisaks ka tuntud vanad näitlejad – Damian Lewis (Lord Capulet), Stellan Skarsgard (Prince of Verona) Natascha McElhone (Lady Capulet), Paul Giamatti (Friar Laurence)

Kes tahab näha ilusat klassikalist versiooni sellst loost (näiteks raamatu lugemise asemel) võib vabalt seda filmi vaadata, kes aga eelistab vaadata küll klassikalist teksti kuid modernset pilti, peaks vaatama Baz Luhrmanni 1996 aasta versiooni.

The Right Kind of Wrong

Film: The Right Kind of Wrong (2013)

Vaatamise põhjus: treiler ja Ryan Kwanten

Hinne: B+

Filmi lühikokkuvõte: Selles romantilises komöödias on Leo Palamino (Ryan Kwanten, True Blood) ebaõnnestunud- kirjanik-nõudepesija kelle on kuulsaks teinud tema abikaasa, kes peab blogi nimega „Why You Suck“ kus ta räägib oma abikaasa vigadest ning oskamatusest, mis on internetist suur hit. Siis kohtub Leo Colettega (Sara Canning), oma unistuste tõdrukuga ... päeval, kui Colett abiellub ideaalse mehega (Ryan McPartlin). Seega algabki selle tõelise hädapätaka, Leo lugu, kes on julge unistaja, ning valmis igasuguseks riskideks, et Coletti endale võita ning kogu maailmale tõestada, et see kõik mis tema vigade kohta on räägitud, pole tõsi.

Comedy, Romance,

See film on tehud Tim Sandlini raamatu Sex and Sunsets ainetel. Ainetel, pidage meeles, kui loete raamatu kokkuvõtet Goodreadist.

Aga film oli tore rom/com.

Leo on kirjanik, kelle esimene ja ainus raamat oli täielik läbikukkumine, sest ta ei nõustunud toimetaja soovitustega ning ta raamat läks trükki nii nagu tema tahtis. Tema abikaasa on temas täielikult pettunud ning juba pikemat aega kirjutanud blogi mehe vigadest. Kuna ta kirjutab andekalt ja naljakalt siis on ta blogi väga populaarne, kuid Leo keeldub seda lugemast.

Seega saab ta abikaasal lõpus sellest elust villand ning ta lahkub. 

Leo jätkab oma elu nagu ikka – diivanil lösutades ja nõusid pestes, kuni ühel hommikul näeb ta oma maja kõrval oleva kiriku ees pruuti, kes on ta unistuste naine. Mis siis ikka, vahet pole, et naine abiellub, Leo on tuntud oma kohatute ja impulsiivsete tegude ning ütlemiste tõttu ja seega läheb ta pulmajärgsele vastuvõtule koos pruudi emaga, kes pole samuti rahul tütre abikaasaga. Pulmast lahkub Leo sinise silmaga ning veelgi suurema enesekindlusega, et ta peab selle naise endale saama.

Järgnevadki naljakad, valusad ja ülaltavad juhtumised, mis viivad lõpuks vaid ühe võimaliku tulemuseni – õiged inimesed jäävad lõpuks kokku.

Andekas ja naljakas film.

Summer in February

Film: Summer in February(2013)

Vaatamise põhjus: treiler oli hea ja Dan Stevens

Hinne: C

Filmi lühikokkuvõte: 20 sajandi alguses olid Newlyni koolkonna kunstnikud kuum sõna ning see film keskendub metsikutele ning poheemlaslikule Lamorna Grupile, kuhu luulusid Alfred Munning (Dominic Cooper) ning Laura ja Harold Knight. Anti-Modernist Munnings, tänapäeval tuntud kui üks tuntumaid Briti artiste, on üks osa keerulisest armukolmnurgast, kuhu kuuluvad lisaks talle ka lootusandev kunstnik Florence Carter-Wood (Emily Browning) ja Gilber Evans (Dan Stevens), kes on Lamorna Oru kinnistute maavanem. Tõsilugu, mis on tõsisest emotsionaalne, toimub imeilusal Cornishi rannikul, natuke enne esimese maailmasõja algust.

Biography, Romance, History, Drama

Miks ma selle filmi vaatamiseks valisin, esmalt meeldis mulle treiler, teiseks tundus sisu huvitav ja siis ka tahtsin näha Dan Stevensit mujal kui Downton Abbey.

Film peaks olema tõsielu põhjal tehtud, kuid ma ei suutnud kuidagi leida midagi Munningsi „abikaasa“ Florence kohta, isegi mitte Munningsi Wikipedia lehel ja ka tema piltide seas pole neid pilte, mida filmis tutvustatakse kui Munningsi pilte – vaid ühe pildi leidsin, mis oli ka filmis ja ükski neist pole see mis on filmis Londonis muuseumis. Kõiki tema pilte saate vaadata siit.

Aga lugu on hea, klassikaline armukolmnurk – kunstnik, maavanem ja noor neiu, kes tahab saada kunstnikuks. Mõlemad mehed armuvad hetkega, kuid üks neist jõuab õigel ajal esitada selle ühe küsimuse – kas sa abiellud minuga? - ja kuigi neiu kahetseb oma vastust koheselt pärast vastust, on ta oma sõna juba andnud. Seega peale pulma ei näe ta muud väljapääsu kui mürk – kuid eekord leitakse ta õigel ajal.

Tagasi Lamornasse minnes saab Florence üha rohkem aru kui suure vea ta teinud on ja seega pöördub ta abisaamiseks ja vea unustamiseks Gilberti poole. Kõik läheb hästi, kuni Alfred joonuna oma tunded välja paiskab. Selleks hetkeks on Gilbert juba pidanud sõtta minema ja Florence on rase ning nii ta ise kui ja Albert teavad, et see laps pole Alberti oma. Seega pöördub Florence taas selle ainukese abinõu poole, mida masenduses noored kunstnikuhakatised ikka abiventiilina kasutavad.

Kui Gilbert sõjast tagasi tuleb on talle ta armastatust jäänud vaid haud ja maal.

Lisaks sellele ülevalpool olevale hobuse pildile (Munnings armastab hobuseid maalida) panen ma siia ka Munningsi abikaasa pildi ja seda selle pärast, et sellel pildil olev naine on nii sarnane sellel teisel pildil oleva naisega, kes on Dani käte vahel. Ja teie, kes te vaatate Downton Abbey'd ... väike killuke õrrituseks :).

Minuscule. Mutukad: Kadunud sipelgate org

Film: Minuscule – La valle des fourmis perdues (2013)

Vaatamise põhjus: Kes siis Minusculet ei teaks

Hinne: B

Filmi lühikokkuvõte: Samanimelise lühifilmide sarja täispikk kinoversioon viib meid looduskaunitesse Prantsusmaa rahvusparkidesse, kus elu kulgeb täielikus harmoonias. Ühel päeval leiavad sipelgad ootamatu varanduse piknikukorvi täis head-paremat. Suur seiklus võib alata!

Animation, Comedy,

No tõsiselt ka, kes meist siis poleks näinud neid lühikesi naljakaid multikaid ETVst ja ETV2st. Nii andekad ja nii toredad ja 5 minutit puhast nalja – kuid kui see puhas nali on venitatud tunni ja 20 minuti peale ja kui saalis on 5-6 aastased lapsed, kellel hakkab igav … ausalt, mul oli ka vahepeal igav aga ma pole ka eelkooliealine, seega ma ei teata seda kõva häälega.

Päevaleht võrdles eile seda multikat Kääbikuga. Ma olen nõus et lugu oli Tolkeinilik, kuid mina võtaks võrdluseks pigem Kuninga Tagasituleku, kui Kääbiku. Eriti see osa kui jõutakse sipelgapesa vallutamise juurde … täielik Kuninga tagasitulek :)

Ühesõnaga – võrreldes nende lühikeste andekate multikatega, mida teles näidatakse on see täispikk multikas jama :(.

Charley Countryman

Film: The Necessary Death of Charlie Countryman (2013)

Filmi vaatamise põhjus: Treiler

Hinne: C

Filmi lühikokkuvõte: Välismaal viibides, armub noormees Rumeenia kaunitari kelle kättesaamatu süda on kaitstud tänu ta julmale ning karismaatilisele eksmehele.

Drama, Action, Comedy

Oi see oli üks imelik film.

Ühesõnaga, üks natuke ebastabiilne nooruk Charley (Shia LaBeouf) lendab Bukaresti kuna sinna soovitas lennata ta äsja surnud ema vaim. Lennukis hakkab Charley rääkima oma istmekaaslase Victoriga – Rumeenlasega, kes tahtis kindlasti enne surma näha Cubsi meeskonda mängimas Ameerikas. Teel Bukaresti jäävad nad lennukis magama, kuid ärkab vaid üks – Charely. Enne veel kui lennuk maandub, palub Victory vaim Charleyil üks totter müts kindlasti tema tütrele Gabile viia. Gabi (Evan Rachel Wood) on Bukaresti filharmoonia tšello mängija ning tema eksabikaasa on narkoärikas, palgamõrvar ja ööklubide kaasomanik Nigel (Mads Mikkelsen).

Kuid noored on siiski noored ja armastus on magus.

Aga – lisaks Gabile kohtub Charley youthostelis ka kahe noore hakkaja „näiteja“, narkari ja keemikuga – Karl ja Luc, kes viivad Charely ööklubisse, kus Karl suudab neile kokku käänata sellise arve, mida nad loomulikult maksta ei suuda, seega viiakse neid ööklubi omaniku Drako (Til Schweiger) juurde.

Kuna Drako ja Nigel ja Gabi on omavahel seotud, siis pääsevad nad ööklubist siiski elavatena, kuid Charely peab Drakole teada andma, kust ta võib leida Nigeli ja siis ka selgub, et tuleb leida üks kassett, millelt võib näha milliste asjadega need kaks on raha teeninud.

Selline tiba hullumeelne, segane,  põnev, naljakas film, heade näitlejatega.