Hispanofest: Neljapäevased lesed

Film: Las viudas de los jueves (2009)

Vaatamise põhjus: Midagi vahelduseks Hollywoodi filmide vahele

Hinne: B

Filmi lühikokkuvõte: Pankroti äärel riigis on üks paik, milles rikkad ja ilusad võivad reaalsusele selga pöörates nautida kõrgklassi elu mõnusid. Kuid täiuslikku fassaadi langedes hulbivad basseinis kolm laipa.

Drama,

See oli üks huvitav film.

Tegevus toimub siis Argentiinas, Buenos Airese läheduses, kinnises elamukompleksis, kus elavad vaid rikkad ja ilusad oma kaitstud ja saladusi täis elu.

Film jälgib nelja paari tegevust paari kuu jooksul – paar kuud enne saatuslikku ööd ja paar päeva pärast.

Esimene paar (Tano ja Teresa) on „õnnelik“ abielupaar, kahe lapsega, suure majaga, mees müüb kindlustust peagi surevatele haigetele/vanadele ning hiljem kui on neile raha laenanud, et nad saaksid end ravida, või veel viimast puhkust veeta, kasseerib nende kindlustusrahad kasusaajana sisse. Kõik on ju ametlik, lihtsalt ….

Teine paar ( Martin ja Lala) on juhtivtöötaja mees, kodukana abikaasa ja mässaja tütar. Mees on kaotanud töö ja laenanud kindlustajalt suuri summasid, kui ta abikaasa ei tea sellest ikka veel midagi. Nende tütar on teinud diili elamukompleksi turvatöötajaga, kes toob talle slummist uimasteid ja tüdruk müüb neid edasi teistele lastele.

Kolmas paar ( Ronnie ja Mavi) on kinnisvaramaaklerist ema, koduperemees ja ujuja poeg – üks normaalsemaid peresid, lihtsalt teised ümberringi vaatavad halvustavalt mehe peale, kes ei teeni raha.

Neljas paar(Gustavo ja Carla) alles kolib sisse – mehel on kalduvus vägivallale ja tema terapeut on soovitanud keskkonna muutust. Teised kolm paari võtavad nad kohe omaks ja liidavad nad oma tavaliste tegevuste ringi.

Neljapäeviti kogunevad mehed esimese paari majja pokkerit mängima, elu üle rääkima, sigareid suitsetama ja jooma. Ja naised lähevad restorani, kus neil on alati laud kinni pandud „Neljapäevaste leskede“ nime all.

Film algabki siis kui Tere tuleb reede varahommikul nende „leskede“ väljas käigult ja sõidab mööda autost, kus on Ronnie ja Mavi.

Järgmisel hommikul leitakse nende maja basseinist kolm neljast mehest uppununa. Põhjuseks muusikakeskuse vettekukkumine. Neljas mees on haiglas jalaluu murruga.

Siis läheb lugu tagasi paar kuud, kui esimene paar peab (vist oli Tere) sünnipäeva uhke aiapeoga. Järgmisel päeval kolib lähikonda neljas paar. Mehed kohtuvad tenniseplatsil ja kuna maja maakler oli Mavi, siis hakkavad ka naised suhtlema.

Esialgu on kõik õnnelik, kuid Gustavo on armukade ja paranoiline, kuid ta ei ela oma tundeid mitte kahtlustatava mehe peale välja vaid oma naise peale.

Martin vajub üha enam miinusesse, kuid ta ei suuda endiselt Lalale öelda, et ta enam ei tööta, seega läheb ta iga päev teeäärsesse kiirsöögikohta istuma ning arveid kokku lööma. Ja nende tütar võrgutab naabripoissi ja õrritab ka turvameest.

Tere avastab aga, et ta ei taha enam oma meest, ta süda on hakanud hoopis kellelegi teisele lööma, kuid mees pole pime. Ja kuna ka Argentiina poliitiline olukord muutub üha kriitilisemaks, siis hakkavad ka tema mugavad „petu“ skeemid kokku kuivama.

Ja jõuabki siis lugu algusesse tagasi, sellesse saatuslikku õhtusse. Naised lähevad restorani, mehed kaarte mängima …

Tano küsib teistelt, hüpoteetiliselt, kas nad oleksid valmis tegema enesetappu, kui see välja ei tuleks ja nende surmast oleks kasu?

Huvitav film oli, pilt käis pidevalt enne surma ja pärast surma, karakterid olid head, lugu oli hea. Hea film!