Hinne: B
Filmi lühikokkuvõte: Režissöör
Richard Linklateri („Before Sunrise“ triloogia) värske film
POISIPÕLI on üles võetud 12 aasta jooksul (2002-2013) sama
näitlejaansambliga. Ainulaadne draama räägib loo kasvamisest läbi
Masoni nimelise (Ellar Coltrane) poisi silmade, kes sõna otseses
mõttes saab meie silme ees suureks. POISIPÕLI kaardistab üle
kivide ja kändude kulgevat lapsepõlve nagu seda seni veel ükski
film teinud pole. Masoni ellu jätavad jälje nii lahus elavad
vanemad, vanemate uued kaaslased, tüdrukud, õpetajad, ülemused,
ohud, kired kui ka loomingulised pürgimused. Nagu meiegi, peab Mason
selle kõige keskel leidma oma tee. On võimatu vaadata Masonit ja
tema perekonda, ilma et mõtleksime enda omale...
POISIPÕLI on nii nostalgiahõnguline ajakapsel lähiminevikust kui ka südamlik ood lapsepõlvele ning lapsevanemaks olemisele. Filmi ilmestab kütkestavalt ajahetke peegeldav heliriba – kõlavad ansamblite Coldplay, Arcade Fire, Foo Fighters, Daft Punk, Gnarls Barkley ja paljude teiste tol hetkel päevakajalised lood.
POISIPÕLI on nii nostalgiahõnguline ajakapsel lähiminevikust kui ka südamlik ood lapsepõlvele ning lapsevanemaks olemisele. Filmi ilmestab kütkestavalt ajahetke peegeldav heliriba – kõlavad ansamblite Coldplay, Arcade Fire, Foo Fighters, Daft Punk, Gnarls Barkley ja paljude teiste tol hetkel päevakajalised lood.
Et siis üks selle aasta suur Oscari
lemmik ja ka kõiksuguste teiste auhindade lemmik.
Jah, polnud paha. Päris huvitava on
vaadata kuidas lapsed suureks saavad, kuidas tüütust õest kasvab
normaalne inimene, kuidas vaiksest poisist kasvab enesekindel
noormees, kes näeb maailma päris huvitavalt. Samas on ka huvitav
jälgida, et millise Meediumi hooaja tegemise juures Patricia Arquett
just oli :).
Huvitav film, hea mõte. Kas selle
peale hakkavad ka teised noored lavastajad väga pika vinnaga filme
väntama? Ei tea, eks aeg näitab. Eesti oma Poisipõli, nii öelda,
on Kevade ja Suvi.
No comments:
Post a Comment