My Old Lady

Film: My Old Lady(2014)

Hinne: C

Filmi lühikokkuvõte: New Yorklane (Kelvin Kline) avastab et korter Pariisi, mille ta on saanud päranduseks oma võõraks jäänud isalt, on juba okupeeritud vana daami (Maggie Smith) ja tema kaitsva tütre (Kristin Scott-Thomas) poolt.

Comedy, Drama

Lugu on siis järgmine – Ameeriklane, Mathias Gold (Kevin Kline) saab oma isalt päranduseks korteri Pariisis lisaks paarile raamatule. Kuna kogu muu isa pärandus läks heategevusele ja mees on oma raha kaotanud tänu kolmele lahutusele, siis on tema plaan lihtne: sõita viimase raha eest Pariisi, müüa korter võimalikult kallilt ning nautida siis oma ülejäänud elu mugavalt korteri eest saadud rahaga.

Kuid korter pole päris tühi. Esmalt kohtub ta proua Girardiga (Maggie Smith) ja siis proua tütre Chloéga (Kristin Scott-Thomas). Lihtne oleks ju need allüürnikud välja tõsta ja korter rahaks teha, kuid … Mathiase isa on ostnud korteri proua Girardilt n.n „viager“ lepinguga. Mis on see „viager“ leping – see tähendab seda, et kuigi korter/maa vahetab omaniku, on tegelik korteri/maa omanik ikkagi see kellelt omand osteti, uus omanik maksab igakuist rent korteri/maa endisele omanikule. Sedasi ei tule korraga maksta ostusummat ühekorraga, vaid ühe kindla kuumaksekaupa, kuni endine omanik elab. See on nagu omamoodi loterii – ostes korter kelletki viager lepinguga, võib uus omanik maksta „renti“ paar kuud või siis nagu oli kõige kurikuulsama juhtumi puhul, kus endine omanik (Jeanne Calment) oli 90 kui ta lepingu sõlmis ja 122 kui ta suri. Ta elas kauem kui korteri ostja ning lõppkokkuvõttes maksti talle ta korter rohkem kui kahekordselt kinni.

Seega, on Mathias olukorras, mida ta sugugi ei oodanud. Lugu läheb aga veelgi segasemaks, kui selgub, et Mathiase isa ja proua Girard on kunagi olnud kallimad, proua Girard oli üheaegselt Mathiase emaga lapseootel ning Mathias ja Chloé, vaatamata vastastikusele esialgsele „sümpaatiale“, hakkavad üksteise vastu üha soojemaid tundeid tundma.

Tegu peaks olema komöödiaga, ning seda ka treiler lubab, kuid tegelikkuses ei ole lugu väga naljakas ja pole ka väga suur draama, pigem natuke ühte ja tibake teist ja üldkokkuvõttes üks üsnagi keskpärane suhteliselt hea lugu. Kuna film on tehtud näidendi põhjal, siis oli mul kogu aeg selline tunne, nagu oleks tükk ka meie teatrilavadel olnud, Ita Everiga peaosas, kuid seda mitte, lihtsalt lugu oli selline Everi karakteri tüüpi, et teda võiks täiesti selles rollis näha.