Mida
siis öelda selle aastase show kohta? Tõsiselt poliitiliseks kiskus asi kätte. Iseenesest
olen ma selle liikumise poolt, et ei ole mõtet näitlejatelt punasel vaibal
küsida vaid keda nad kannavad, vaid küsige ikkagi nende töö kohta, siis kõik
see muu, mis sellele järgnes – pidev rõhutamine kui palju on käesoleval aastal
naisi nominantide seas ja kui palju on igasuguse äärmuste filme ja haiguste
filme ja probleemide filme … tore on aga kas peab siis sellises kohas selliseid
asju esile tõstma? Mida iganes.
Aga mingem
siis selle juurde, miks me üldse kord aastas öösel telekat vaatame pühapäeva
öösel vastu esmaspäeva (see on ikka tõeline õnnistus, et täna on ametlikult
lühendatud tööpäev :)).
Parim
kostüüm: The Grand Budapest Hotel – olid küll jah väga erilised riided, kuid ka
teised nominendid olid väga head.
Parim
muusika: Selma, esitajad Common ja John Legend – ei tea filmi ja ausalt selle
laulu esitamine oli ainus koht kus ma magama jäin.
Parim
mitte Ingliskeelne film: Kahjuks ei olnud Mandariinid.
Parim
multikas: Big Hero 6 – jah sellest valikust oli see vist kõige parem, kuid ega see
valik ka just teab mis hea olnud.
Parim
originaalne stsenaarium: Birdman – oh jah.
Parim
adapteeritud stsenaarium – The Imitation Game – mõistetav.
Parim
mees kõrvalosatäitja – J.K. Simmons – täiesti õigele inimesele, mitte et teised
halvad oleks olnud, kuid mina olen valikuga rahul.
Parim
nais kõrvalosatäitja – Patricia Arquette – peab ikka selle Poisipõlve ükspäev
ära vaatama, olengi seda liiga kaua juba edasi lükanud.
Parim
naisnäitleja - Julianne Moore – sama jutt siis ka selle Ikka veel Alice kohta,
peab tegema ühe Oscari filmide õhtu, kõik veel vaatamata siis järjest ära
vaatama.
Naisnäitlejate
seas oli teisi palju tugevamaid, vähemalt selle põhjal, mida ma siiani näinud
olen, kuid kui ma olen need filmid ära vaadanud, äkki jään ka nende valikuga
nõusse.
Parim
meesnäitleja – Eddie Redmayne – täiesti teenutult, kuigi tal olid vastas teised
väga tugevad näitlejad, siis Eddie tegi ikkagi suurepärase rolli.
Ja
aasta film – Lindmees – ausalt ei saa sellest aru, ei filmist ega ka põhjusest,
miks teda aasta filmiks peetakse. Aga mina ju ei vali, mina vaid vaatan ja
kritiseerin :).
Ning
taas kord, kuna tulid Oscari nominentide filmid ekraanidele? Mitte aasta
alguses :).
Aga showst
siis üleüldse. Algus oli küll väga tore, täis laulu ja nalja ja häid toredaid
näitlejaid, kuid vahepeal tundus natuke punnitatud. Neil Patrick Harris on hea
komöödia näitleja ja hea laulja ja hea show mees, ning seda tema mängulist ja
tantsulist poolt oleks võinud rohkem ära kasutada, aga muidu polnud paha.
Head
uut filmiaastat.
8
päeva veel!
No comments:
Post a Comment