This Is Where I Leave You

Film: This Is Where I Leave You (2014)

Hinne: B

Filmi lühikokkuvõte: Kui nende isa sureb, kogunevad neli õde-venda, koos oma tiba räsitud täiskasvanute eludega, lapsepõlvekoju, kus nad on sunnitud koos olema terve nädala, üheskoos oma liiga avameelse ema, abikaasade, endiste ja võib-olla-tulevastega. Neid seatakse vastakuti nende minevikuga ning mitte kõige paremas seisus oleva olevikuga, olles ümbritsetud inimestest, kes neid kõige paremini teavad, ning kes neid kalliks peavad. Kõik see üheskoos saavutab hüsteerilise ning üliemotsionaalse kaose käigus humoorika, südant lõhestava ning vabastava lõpplahenduse - kuigi me pere võib meid hulluks ajada, on siiski nemad need, kes toovad meis välja meie tõelise ning tihti parima mina.

Drama, Comedy

Taas üks film, mis oleks pidanud jõudma detsembri alguses ka meie kinodesse, kuid kadus vaikselt tulevate filmide nimekirjast. Kahju, sest tegu on ühe väga heade näitlejatega tüüpilise Ameerika perekomöödiaga, mida ikka üllitatakse tänupühade ja jõulude kanti.

Et siis neli õde/venda – Judd (Jason Bateman), Wendi (Tina Fey), Paul (Corey Stoll) ja Phillip (Adam Driver). Pluss nende iginoor psühholoogist ema Hillary (Jane Fonda)

Judd töötab raadiojaamas saate toimetajana – ta küll ei räägi eetrisse, kuid ta on helipuldi taga ning saadab saatejuhile, Wadele (Dax Shepard), oma ülemusele, edasi kuulajate küsimusi. Oma abikaasa (Abigail Spencer) sünnipäeval, püüab ta töölt võimalikult vara pääseda, et teda tordiga üllatada, kuid nagu te juba aimata võite, üllatab tema abikaasa teda hoopis voodist tema ülemusega.

Sellele šokile järgneb teine, kui Wendy haiglast helistab, et nende isa on surnud, ning tema viimane soov oli, et ta pere teda shivaga mälestataks. Shiva on juudi traditsioon, kus mälestatakse lahkunut seitsme päeva jooksul peale matust. (täpsemalt võite lugeda siit). Seega tuleb tal sõita koju, ning veeta oma sugulastega seitse päeva koos ühes majas.

Judd jõuab kohale, ning ütleb kõigile, et ta abikaasa ei saanud tulla, kuna ta vigastas end trennis. Wendi on kohal koos oma abikaasa ka kahe lapsega. Paul (vanem vend) elab samas linnas nagunii ja võttis üle isa spordikaupade poe ning nad püüavad abikaasaga (Kathryn Hahn) seni tulutult lapsi saada. Noorim vend Phillip saabub matustele hilinemisega, kabrioletis, muusika üürgamas üle kalmistu.

Pärast matust, seavad nad kõik end sisse oma vanasse majja, kes oma vanasse tuppa, kes olude sunnil keldrisse. Ja siis saabub Phillipi võib-olla-tulevane (Connie Britton), kes on temast tunduvalt vanem psühholoog, kes on vaimustuses pereema Hillary aastaid tagasi ilmunud raamatust, mis rääkis vägagi avameelselt kõigist tema laste saladustest ja isiklikest asjadest. Lapsed pole sellest raamatust sugugi vaimustusest, kuid lugejatele ta meeldib.

Igatahes, see shiva ei lähe päris nii kui peaks, sest kuigi nad ei tohiks selle seitsme päeva jooksul reisida, kuid nad lähevad üksteisega pikalt koos olles väga kergesti hulluks, seega võtab üsnagi tihti keegi auto ja sõidab linna. Lisaks neile viiele käivad igal päeval ka teised peielised söömas, joomas ja kadunukest meenutamas, küsides neilt kõigilt alati ühtesid ja samu küsimusi – „Kus su ilus abikaasa siis ka on?“ „Kuidas teil laste olukord on?“ jne

Nagu ikka on neil kõigil kodulinnas oma ajalugu, mis kas tuleb kummitama või siis tuletab end meeldivalt meelde (Rose Bryne, Timothy Olyphant, Debra Monk, Ben Schwartz). Lisaks tuleb ka Juddi abikaasa talle järele, kuna ta telefonile ei vasta, ning kukutab ta pea peale veel ühe pommuudise.

Selline tüüpiline hullu ja segase pere tragikomöödia, nagu Hollywood neid ikka toodab, lihtsalt seekord on koos väga hea näitlejate valik ja naljad pole labased.