Viies Võim

Film: The Fifth Estate (2013)

Vaatamise põhjus: puudub

Hinne: B

Filmi lühikokkuvõte: VIIES VÕIM ("The Fifth Estate") on tõsielusündmustel põhinev dramaatiline põnevik, mille keskmes on 21. sajandil ühe enim kõneainet pakkunud organisatsiooni - Wikileaksi - meeskonna püüdlused tuua avalikkuse ette võimukandjate ebaseaduslik tegevus ja valitsev korruptsioon. Pannes aluse uuele ajajärgule, mille märksõnadeks on valgust kartvate saladuste paljastamine, plahvatusohtlike uudiste lekitamine ja salastatud informatsiooniga hangeldamine, muutis WikiLeaks maailma igaveseks. Wikileaksi alusepanija Julian Assange´i rollis Benedict Cumberbatch ("Star Trek - Otse pimedusse", telesari "Sherlock").

Lugu saab alguse kui WikiLeaksi alusepanija Julian Assange (Benedict Cumberbatch) ja tema kolleeg Daniel Domscheit-Berg (Daniel Brühl) ühendavad jõud, et võimueliiti salaja jälgima asuda. Nappide rahaliste vahenditega loovad mehed veebikeskkonna, mille kaudu saab anonüümselt jagada salastatud andmeid ja dokumente, eesmärgiga tuua päevavalgele valitsuste ja suurettevõtete hämarad teod. Peagi avaldab WikiLeaks rohkem põrutavaid uudiseid kui traditsioonilised meediakanalid kokku.

Kui Wikileaksi meeskond saab enda valdusesse USA suurima salastatud luuredokumentide kogu, tekib meest vahel tõsine vastasseis küsimuses, mis on vabas ühiskonnas saladuste varjamise - või nende avalikustamise - hinnaks.

Josh Singeri stsenaariumi aluseks on Wikileaksi endise kaastöötaja Daniel Domscheit-Bergi mälestuseraamat „WikiLeaksi telgitagused. Maailma kardetuimat veebilehte tegemas” (eesti keeles ilmunud 2011) ja „WikiLeaks: Inside Julian Assange’s War on Secrecy” (autorid David Leigh ja Luke Harding).

Drama, Biography

Suhteliselt lühikese aja jooksul juba teine eluloofilm piinatud geeniusest. Nii nagu Jobs’gi oli ka Assange selle filmi järgi enesekeskne kretiin, kes läks üle laipade, et saavutada seda, mida tema tahtis ja mida tema õigeks pidas. Jah, otse loomulikult pole film päris elue, sest film on raamatu põhjal ka raamat on kirjutatud ühe osalise mälestustel ja igal lool on teatavasti kolm poolt – minu pool, sinu pool ja mis tegelikult juhtus (alles ma ju kirjutasin täpselt sama raamatu arvustusse :) – Styxx). Seega oli see kindlasti hollywoodilik ülevõlli keeramine, kuid sellegi poolest ei usu ma, et Assange oleks tegelikkuses ülimalt hooliv ja teistega arvestav pühak.

Aga filmi oli kaasatud tõsiselt tugev näitlejate kahurvägi. Alustades Benedict Cumberbatchiga, kes on ka siin mõnusalt Holms’ilk geenius. Kuid Daniel Brühl (Ja kui me elaksime kõik koos?, 7päeva Havannas) oli fantastiline. 

Ning kui te mõtlete, et kus te olete näinud varem Anke osas olnud Alicia Vikander’i, siis kui just mitte kollases pressis koos Alexander Skarsgardiga, siis kindlasti filmis Kuningik Armulugu, või Anna Karenina. 

 

Ja Islandlanna Brigitta – Carice van Housen - on Troonide Mängu Punane Naine. 

Ning siis loomulikult natuke Stanley Tuccit (kuidas siis ilma temata saab, ikka natuke, kasvõi viieks minutiks ekraanile) ja Laura Linney ning teised vähem või rohkem tuntud näitlejad.

Film on ju hea ja teema terav. Kas me ikka peame kõike teadma? Kas nende teadmiste eest makstav hind on seda väärt? Kas saladused on oma hinda väärt? Kas õndsas teadmatuses elamine on meile lihtsam? Kas patoloogiline valetaja on õige isik otsutama, milliseid saladusi tuleb paljastada milliseid mitte ja kelle elu hinnaga?

Ning kõige lõpuks, kui te tundsite ära üks moment ühed tuttavad purjed ühe tegelaskuju t-särgil, siis te ilmselt olete piraadid – hahahahahahah.