Film: Oz Tthe Great ans
Powerful (2013)
Vaatamise põhjus: lapsepõlve
lemmik raamat
Hinne: B
Filmi lühikokkuvõte: Kansase
osariigi väikeses rändtsirkuses töötab paindliku südametunnistusega
mustkunstnik Oscar Diggs (James Franco). Oma järjekordsete pahanduste
tagajärgede eest põgenedes lennutab maagiline keeristorm Oscari õhupalliga
muinasjutumaailma nimega Oz. Maandudes arvab ta, et on leidnud jackpoti –
rikkus, kuulsus ja kuningatroon justkui kukuvad talle sülle. Oscar, kelle
hüüdnimeks samuti Oz, kohtub seal aga kolme nõiaga – Theodora (Mila Kunis),
Evanora (Rachel Weisz) ja Gelinda (Michelle Williams) – kes sugugi ei usu, et
tegu on suure Võluriga, keda Ozi kergeusklikud asukad oodanud on.
Sattunud soovimatult silmitsi eepiliste probleemidega, mis Ozi ja tema
asukaid varitsevad, peab Oscar nüüd välja selgitama, kes on tegelikult head ja
kes pahad, enne kui on liiga hilja. Et päästa Oz kurjade jõudude käest, peab
Oscar oma „võlurivõimed“ proovile panema, kuid seda hoopis läbi illusiooni ja
tehnilise leidlikkuse, kuni Oscarist saabki Suur ja Kõikvõimas Võlur Oz.
Tegemist on toreda muinasjutuga. Kui olete näinud ka 39 aasta klassikat
Judy Garlandiga, siis on päris tore vaadata seda filmi. Filmi sisuks ongi seletada,
kuidas sattus see „Võlur“ Oz Smaragdlinna kardina taha ja miks on seal kaugel
maal kolm nõida, kelles kaks Võlurit nii väga vihkavad. Tavaliselt sellistes „jätkufilmides“
on kasutatud palju eelmistest versioonidest kuulsaks saanud fraase, kuid selles
filmis on meid õnneks nendest klišeedest säästetud. Pigem on film täis
seletavaid vihjeid „järgneva“ (siis selle 39 aasta) filmi sisu kohta. Samuti on
siia filmi toodud sisse ka aspekte raamatust, mis jäid välja eelmisest filmist.
Kui vanas filmis on väga suur osa filmimuusikal, siis selle filmi
muusika on kirjutanud Danny Elfman – kes on endiselt vägagi andekas – kuid selle
filmi muusika ei saa surematut kuulsust, sest ta oli lihtsalt klassikaline
Danny Elfman, ei midagi erilist.
Et siis veelkord, tore muinasjutt, head näitlejad, kuid ei midagi
erilist.
Ja lõpetuseks tiba klassikat :)
No comments:
Post a Comment