Kui enesehävituslik teismeline koolist koju saadetakse, tuleb tal karistuseks hoolitseda oma tülinoriva joodikust vanaema eest, kuid nende koosveedetud aeg paneb teda elule uue pilguga vaatama.
Drama, Pöff
“Kadakas” on suurepärane film.
Sam (George Ferrier) on teismeline, kes on alles hiljuti kaotanud ema, pärast ema surma saatis isa (Marton Csokas) ta internaati, kus ta nüüd siis mässab oma vaiksel moel. Tal polnud aega ema õieti leinata ja nüüd viib isa ta koju tagasi, sest Inglismaalt on tulnud vanaema, kes jalaluu murrust paranemise ajaks on tulnud nende juurde.
Ruth (Charlotte Rampling) on läbi elanud kaks sõda, ta on olnud fotograaf ja pole kunagi oma pojale öelnud, kes ta isa on. Talle meeldib gin ja tema kokteilid peavad olema pool ja pool, mitte mingil juhul vesisem, või hakkavad klaasid lendama. Ruth ei pehmenda sõnu, kui on vaja välja öelda, kuidas asjad tegelikult on ja tal pole midagi selle vastu kui noortele meestele paar kasti õllet välja teha, kui ta saab pärastlõunaks silmailu ja tagaaed korda tehakse.
Sam, kellele on ema surm halvemini mõjunud, kui keegi aimatagi oskaks, on esialgu vanaema pideva kellahelistamise peale sigatige, kuid kui õieti rääkida ja õigetest asjadest rääkida ja aus olla, siis saab ka mässuline teismeline aru, mis tegelikult tähtis on.
Omamoodi on see selline tüüpiline film, kus erinevate põlvkondade esindajad leiavad lõpuks ühise keele, kuid samas on see ka omamoodi ja hästi hinge minev lugu, millele annavad kaasa suurepärased näitlejad ja muusika valik.
Hea film!!!
No comments:
Post a Comment