Hinne: C
Sisukokkuvõte: Teispoolsuse uues
osas järgime Vampiiride surma külvaja, Selenet (Kate Beckinsale), kui teda
ründavad nii Lycanite klann kui ka Vampiiride kogumid, kes teda reetnud on. Tema
ainsate liitlaste Davidi (Theo James) ja tema isa Thomase (Charles Dance) abiga
peab ta lõpetama Lycanite ja Vampiiride vahelise igavese sõja, kui see ka peaks
tähendama suurima ohvri toomist.
Action, Horror, Paranormal
Tõsi, vampiirifilmide aeg on totaalselt möödas, kuid see pole ju kunagi
olnud trendifilm, kogu see saaga sai alguse juba ammu enne kui sätendavad ja muudsugused
vampiirid suurele ekraanile jõudsid, seega võtame seda kui ühte osa lõpmatust
saagast, mitte üht vampiirifilmi.
Juba eelmise osa juures oli märgata sisu puudumist ja filmi põhirõhk
oli visuaalsel poolel ja selle poolest ei erine ka see film mitte üks põrm. Seekord
ei ole hull teadlane see, kes on veendunud et Selene veri maailma päästaks ning
Lycanite ja Vampiiride võitluse lõpetaks, seekord on suurusehulluse pisikust
nakatunud üks Vampiiride vanematest, kes usub, et kui Selene ja tema lähedased
on surnud, siis valitseb tema maailma ning üks Lycan, kes on enda valdusesse
saanud hübriidi vere, mis hakkab tal otsa saama ja seega on ta veendunud, et
kui ta saab veel hübriidi verd, siis suudab ta sõja lõpetada.
Taas kord lendab Selene vastu seinu, teda mürgitatakse ja tulistatakse
ning torgitakse mõõkadega … kuid ta on ju surematu, mis sest et teistele
surematutele piisab vaid lasust pähe, Selene ei sure mitte kunagi. Just need
võitlusstseenid ongi kõige naljakamad, kui kaks surematut üksteist kuulidega
täis tipivad, siis teevad korraks sellise näo nagu oleks neil tõsine s%¤#äda ja
kõik kuulid tulevad taas pops pops haavadest välja. Ning otse loomulikult on
kõige mõistlikum minna automaatpüstolite vastu lahingusse kilbi ning mõõgaga ja
akende purustamiseks on vaja üht eriti suurte UVkuulide pritsi. Et siis, lisaks
põnevusele, õudusele ja paranormaalsusele oli see üks hea komöödia, sest kõik
need „võitlusstseenid“ olid nii koomiliselt absurdsed. Ka kihvadest tingitud kõnedefektid annavad kogu loole omamoodi huumorit juurde.
Ma poleks ju seda filmi muidu vaatama läinud kui seal poleks olnud
Theod ja Tobiast ja kui ma ka ei mäletanud, mis eelmistes filmides oli, siis
kogu film on täis kiireid tagasivaateid varasematele filmidele. Ning lisaks leidsin ma tuttavaid asju neist paljudest vampiiriraamatutest mida ma olen viimase kaheksa aasta jooksul lugenud.
Hea ajaviite film, mis muud, ning ilmselgelt on oodata ka kunagi kauges
tulevikus järge.