Kaks Afro-Saksa poolõde, kes pole varem kunagi kohtunud, saavad lähedasemaks läbi oma isa surma, otsides ja leides oma juuri.
Drama, Comedy, Pöff
Ivie on õpetajanna, kes tahaks tööd edukas erakoolis, kuid hetkel töötab ta lasteaias ja aitab ka oma sõpra solaariumis. Ühel hommikul avab ta oma korteri ukse, uskudes et ta korterikaaslane ja sõbranna on tagasi tulnud, kuid leiab ukse tagant neiu, kes tutvustab end kui tema poolõde ja annab talle teada, et nende isa on Aafrikas surnud ja nemad kui tema esimesed lapsed peaks tema matustele sõitma. Ivie hakkab naerma ja sulgeb ukse.
Kui avab taas ja kuulab Naomi loo ära - kust ta teab, et nad õed on, kuidas ta Ivie leidis, mis tal plaanis on. Ivie ei näe mingit põhjust, miks ta peaks minema isa, kellest ta kunagi midagi kuulnud polnud, matustele ja veel ka nende eest maksma. (kõlab ju nagu need pettused, mis meil siin viimasel ajal toimunud on, kus tuleb ka keegi uks taha, väidab et sugulane venemaal on surnud ja nüüd on vaja matusteks raha).
Noh, lisaks sellele, et Naomi toob minevikust välja isa, toob ta ka Ivie arusaama, et ta on oma sõpradest erine ja ta peaks oma “rahva” kombeid paremini tundma ja neid omaks võtma, mitte nõustuma sellega, et ta sõbrad ja tuttavad teda “Šokolaadiks” kutsuvad ja tööintervjuudel huvitutakse rohkem sellest, millisest Aafrika riigist ta pärit on, mitte millised oskused ja teadmised tal on.
Ivie on segaduses, Naomi on ta elu pea peale pööranud, ja ühtäkki ei tea ta isegi enam, kes ta on ja mida ta tahab.
Filmi tegijad tegid selle kui komöödia, kuid eestlastele omaselt ei naerdud filmi jooksul just väga paju, olgu see siis sellest, et naljad võisid tõlkes kaduma minna, või ei ole meile lihtsalt samad asjad naljakad kui seda on sakslastele, või siis oli filmi teema siiski selline, mille üle meil pole kombeks naerda ja me püüame siiski poliitiliselt korrektsed olla.
Huvitav film, kuid midagi võis tõesti kaduma minna.
No comments:
Post a Comment