Maggie plaan

Film: Maggie’s Plan (2015)

Hinne: B

Sisukokkuvõte: Maggie (Greta Gerwig) pole leidnud armastust ning plaanib hankida lapse täiesti omapead. See plaan lendab aga vastu taevast, kui ta tutvub abielumees Johniga (Ethan Hawke), hävitades tolle abielu andeka, ent võimatu Georgette'iga (Julianne Moore). Üks tütar ja kolm aastat hiljem on Maggiel armastus Johni vastu otsa lõppenud ning sünnib uus plaan, mille aluseks kahtlus: mida teha siis, kui sinu mees ja tolle eks-abikaasa näivad olevat teineteise jaoks loodud?

Comedy, Drama

Huvitaval kombel on kõik filmid, mis mulle meenuvad Greta Gerwigiga (Lola Versus, Mistress America) on sellised Woody Allenilikud New Yorklasete eksistentsialismi probleeme lahkavad filmid, kus Greta kanda on enamasti tiba ullikese noore naise roll, kes püüab leida endale seda õiget kohta, õiget elu, õiget meest ja õiget last. Ja huvitaval kombel on alati tal ka väga halb kostümeerija.

Et siis käesolev film – Maggie plaan – on lugu noorest õppejõust, kes kannab ruudulisi villaseid lohvakaid kleite ja mantleid, ning kes on otsustanud ise enda saatuseks hakata, ning planeerida oma ellu laps. Ta on isaks valinud kunagise ülikoolikaaslase, kes oli õppinud matemaatikat, kuid siis oli Guy (Travis Fimmel) hakanud edukaks hapukurgimüüjaks. Maggie endine kallim Tony (Bill Hader) ja tema abikaasa Felicia (Maya Rudolph) arvavad, et ta on nupust nikastanud, kuid nad teavad, et nad Maggie plaane muuta ei saa. Kuid siis kohtub Maggie ülikoolis ühe teise õppejõuga – Johniga (Ethan Hawke) kes on abielus teise ülikooli õppejõuga Gergettega – kes on riietatud enamasti kas lambavilla või karvasesse kohevasse villasesse kampsunisse - (Julianne Moore), kuid mees on õnnetu, sest naine ei mõista teda, ei toeta tema raamatu kirjutamist … ühesõnaga see tüüpiline keskeakriisis oleva mehe hala.

Samal päeval, mille Maggie on välja valinud oma seemendamiseks, kui Guy on tulnud tooma talle oma spermapurki – mille ta koju unustas, ning siis talle kiiresti värske purgitäie organiseerib – tuleb talle ka külla John, kes põlvili laskub ja armastust vannub.

Natuke enne Lily kolmandat sünnipäeva hakkab Maggie mõistma, et äkki ei olnudki tema plaan kõige parem, ning äkki ikka polnud õige Johniga abielluda, sest mehe raamat ei edene kohe kuidagi, või õigemini ta on nii palju kirjutanud, et lõppu ei paista kunagi tulevat ja samas ei aita mees ka Maggiet ei Lily ega ta kahe teise lapse kasvatamisel, seega on Maggie kaelas kõik koduga seotud, lisaks teeb ta ka endiselt tööd ülikoolis, kus nõustab kunstitudengeid ärimaailma sisenemisel ja Maggie hakkab kahtlustama, et ta armus omal ajal raamatusse, mitte autorisse. Kui ta siis kohtub Gerogettega naise uue raamatu esitlusel, tuleb tal uus plaan …

 

Kui see võik olla suisa Murpy seadus, et kui sa arvad, et sinu elu läheb nii nagu sa plaanid, siis ära muretse, saatusel on sulle hoopis teised plaanid. :)

Ei see polnud siganaljakas film, ei olnud ka sügavalt filosoofiline film, kuid ta oli täpselt selline vahepealne, et siin oli nalja, draamat, vahepeal liiga sügavat teadusliku juttu, kuid üleüldiselt armas inimlik lugu, mida vaadates tuleb hapukurgi isu :).