Teine võimalus

Film: En chance til (2014)

Hinne: B+

Filmi lühikokkuvõte: Kaks detektiivi ja parimat sõpra Andreas (Nikolaj Coster-Wldau) ja Simon (Ulrich Thomsen) elavad väga erinevat elu: Andreas on seadnud sisse elu kauni abikaasa Annaga (Maria Bonnevie) ja pojaga, Simon aga on hiljuti lahutatud ja veedab enamiku vabast ajast kohalikus stripiklubis napsi võttes. Kuid kõik see muutub, kui need kaks kutsutakse lahendama narkaripaari (Nikolaj Lie Kaas ja May Andersen) kodutüli, kes on parajasti vägivalla ja uimastite tsüklis. Kõik tundub tavapärane seni, kuni Andreas leiab paari imikust poja, kes kapis nutab. Tavaliselt külmavereline politseinik leiab end äkitselt silmitsi oma jõuetusega ja on üdini vapustatud. Et Andreas kaotab vähehaaval oma seose õiglusega, peab taltsutamatu Simon hakkama taastama tasakaalu õige ja vale vahel.

Drama

Filmi lavastaja Susanne Bieri käe alt on meie ekraanidele jõudnud ka Love is all you need ja  In a Better World.

Tegemist on siis ühe vägagi emotsionaalse, kurva ja üllatava filmiga. Mulle meenutas ta vahetevahel Poe Reetliku südant ja siis haldjarahva lastevahetust.

Elu pole kõigile ühtemoodi ilusana antud, mõnel on ta kergem elada, kui teistel, kuid kõigile antakse alati valikuvõimalus, see on juba meie asi, millise valiku me teeme. Kui Andreas suure löögi hetkel teeb valiku, mis võib-olla pole kõige eetilisem, siis oli see lõppkokkuvõttes siiski õige valik, sest tema valik sundis ka teisi tegema valikuid ja seetõttu oli siiski tulemus positiivne.

Mu ema on vist see kes, kunagi on tõdenud, et huvitaval kombel armastavad „halbade“ emade lapsed neid rohkem. Halbade emadena pidas ta silmas, neid kel polnud raha lastele süüa ja riideid osta, kuid viina ja suitsu küll. Kuid selle filmi järel tuleb tõdeda, et need „halvad“ emad, kellel pole elus just kõige paremini läinud, hoolivad oma lastest palju rohkem, kui need „head“ emad, kelle elu on kerge ja ilus. Võib-olla on asi selles, et ühed neist on harjunud sellega, et nagunii on kogu aeg raske, kuid teised ei oska rakse ajaga toime tulla ja seega kipuvadki ekstreemseid võtteid kasutama. Ja kuigi meestele võib tunduda, et kõik imikud on ühte nägu ja kõik muutuvad, kui nad surevad, siis emad tunnevad siiski oma lapsed ära, olgu nad siis elus või surnud.

See oli hea film, küll kohutava sisuga, kuid hästi tehtud heade näitlejatega film.