The Deep Blue Sea

Film: The Deep Blue Sea (2011)

Filmi vaatamise põhjus: Tom Hiddelston

Hinne: D-

Filmi lühikokkuvõte: Teise maailmasõja järgne London, Briti kohtuniku abikaasa (Rachel Weisz) on end mässinud ennasthävitavasse suhtesse endise Kuningliku Sõjaväe piloodiga (Tom Hiddelston).

The Deep Blue Sea polegi Lõugade järg, nagu nime järgi võiks arvata vaid peaks hoopis olema südantlõhestav armastuslugu.

Nimelt on tegu samanimelise TerenceRattiagani 1999 avaldatud näidendi ekraniseeringuga. Ma ei tea, kust ma küll pidevalt leian neid raamatute ekraniseeringuid. :)

Nagu juba öeldud, on tegu teatrietendusega, ning ekraanil ei mõjunud ta kohe üldse hästi, pigem tühjana, venivana, masendavana, tumedana ja igavana. Kui ma oleks seda kinos vaadanud oleks ma poole pealt püsti tõusund ja minema läinud ja seega oleks võinud filmile hindeks panna EVL (ei vaadanud lõpuni) kuid kuna ma kodus siiski vaatasin ta lõpuni sai ta sellise hinnangu nagu sai. :(

Põhjus miks ma selle filmi üldse tõmbasin oli Tom Hiddelston (Loki), et näha teda mingis muus rollis kui piinatud pooljumal, kuid ... ilmselt tuleb veel mingi muu film leida.