Film: Guardians of the Galaxy vol 2 (2017)
Hinne:
B
Sisukokkuvõte: Võib-olla
arvasid Peter Quill aka Star-Lord, Gamora, Drax, ja Rocket (beebi-Grootiks
taandunud Groot ei arva ju nagunii suurt midagi. Või kui arvab, siis on see
midagi stiilis "Mina olen Groot"), et pärast selle igavese nõmeda
pasalillekese Ronani surma saabub nende õuele pisut rahulikum aeg, mida siis
Star-Lord võiks kasutada selleks, et Gamorale külje alla pugeda ning
Beebi-Groot võiks keskenduda... kasvamisele.
Aga võta näpust - tuleb välja, et Galaktika on äärest ääreni täis
igasugu nõmedaid tegelasi, kes üldse ei taha teiste heaoluga arvestada. Nii ei
möödugi kaua, kui tuleb taas tegutsema asuda ja ei lähe kaua aega enne, kui
meie tublide valvurite teele satuvad teiste seas taas ülierksa päästikusõrmega
Yondu, Gamora "kasuõde" Nebula, kusagil ei tea kus tohutusuurel
troonil istuv Thanos ja - üllatus-üllatus - Peter Quilli pärisisa, kes on...
Action, Comedy
Vol 2. polegi nii hea muusikakogumik, kui esimene osa oli, kuid siin on
paar pärli aga tühjaks jäi see lugu ikkagi. Eriti võrreldes teiste Marveli
filmidega, ei ole suudetud selle filmi lippu sama kõrgel kanda. Algus on küll
võimas ja eriti sürr on jälgida seda, mis toimub beedi Grooti taga, ning kuidas
kogu kamp nagu muuseas teda ohtude eest eemale toimetab.
Kuid siis, kui kohale ilmub Ego läheb lugu tegelikult igavaks ja liiga
sentimentaalseks. Tõsi, visuaalselt on kõik endiselt suurepärane, kuid sisult … lisagi
veel paar vanarauda ja siis saab sellest varsti Palgasõdurite kosmose versiooni :).
Vaadata tasub just visuaali pärast, kuid kas seda just kinos, seda
otsustab igaüks juba ise.
No comments:
Post a Comment