Pikk tee alla

Film: A Long Way Down (2014)

Vaatamise põhjus: kõigepealt nägin ma treilerit, siis lugesin raamatut, seega tuli ka film ära vaadata

Hinne: C

Filmi lühikokkuvõte: Ühel vana-aasta õhtul kohtuvad kusagil Londoni kõrghoone katusel neli inimest, kes soovivad oma elu erinevatel põhjustel lõpetada. Järjekorras esimene on endine telesaatejuht Martin Sharp (Pierce Brosnan), kes paari katastroofilise valearvestusega on kihva keeranud kogu oma senise eduka elu ning tee katusele on leidnud ka tagasihoidlik hall hiireke Maureen (Toni Collette), kelle igapäevased probleemid ja raskused on hakanud muidu tublil naisel üle pea kokku lööma. Samuti tunneb 18-aastane Jess (Imogen Poots), et teha tuleb midagi drastilist ning noor ja mõistatuslik JJ (Aaron Paul) ei ole kuigi varmas teistega jagama seda, mis teda tol õhtul kõrghoone katusele tõi...

Tuleb aga välja, et allahüppamisele on suhteliselt raske keskenduda, kui sinu selja taga tammuvad oma järjekorda ootavad inimesed. Nii koorubki esialgsest sõnavahetusest välja veider liit nende nelja inimese vahel. Kuhu siis üheskoos edasi, kui sel õhtul otsustatakse ikkagi, et allaminekuks valitakse hüppamise asemel trepp...?

Comedy, Drama

 

Mida ma arvan filmist ning mida ma tahaks teha selle filmi lavastajaga olles lugenud Nick Hornby samanimelist raamatut, mille põhjal see film on tehtud?

Kui ma poleks raamatut eelnevalt lugenud, mis oleks mu arvamus siis?

Iseenesest polnud ju paha. Head näitlejad, enamvähem korralik lugu. Kahjuks jäi lugu natuke õõnsaks. Lõpuks jäi ikkagi selgusetuks, miks nad seal äärepeal kõik kokku said, mis olid nende põhjused katusele ronimiseks, mis oli see mis neid sinna uuesti minemast tagasi hoidis. Jah, filmis oli nalja, oli pisarakiskumise hetki, kuid … kõik jäi nagu poolikuks. See õnnelik lõpp, see oli ka liiga lihtne, liiga Hollywoodilik.

Rääkides veel paar sõna näitlejatest. Maureeni poeg Matty – nii tuttav nägu! Pole ka ime et tuttav nägu, ta on ju üks Troonide Mängu näitlejatest - Josef Altin.

Aga minu arvamus siis sellest filmist – kui olete raamatut lugenud, siis lähete filmi vaatama omal riisikol, kui raamatut ei tea, siis võib ju isegi hea film olla.