Liberal Arts

Film: Liberal Arts (2012)

Filmi vaatamise põhjus: tundus huvitav

Hinne: B

Filmi lühikokkuvõte: kolmekümne viiene Jesse Fisher (Josh Randor), kes töötab New Yorgis suvalises kontoris ametnikuna, armastab Inglis keelt ning kirjandust, ning on kaotanud elutahte, üheks põhjuseks võib lugeda seda, et ta viimane tüdruksõber jättis ta maha, sest ei tahtnud teda enam emotsionaalselt toetada. Ta ülikooliaegne professor kutsub teda oma pensionile mineku tähistamise õhtusöögile ning annab ka ühtlasi uue võimaluse leida põhjuse elada, kuna just ülikooliaastatel oli ta elus kõige rohkem kirge. Jesse kohtub seal viie inimesega, kes mõjutavad kõik omamoodi ta senise elu muutmist. Need viis inimest on Peter Hoberg (Richard Jenkins), ta õppejõud, kes ei taha tegelikult veel pensionile jääda; Judith Fairfield (Allison Janney), Jesse lemmik õppejõud, kuid teistel põhjustel kui seda oli Hoberg; Nat (Zac Efron), vaba hing, kes liigub läbi elu oma enda reegleid jälgides; viimase aasta tudeng Dean (John Magaro), kelles Jesse näeb iseennast noorena, kuid palju enesehävitajalikumana; ja üheksateist aastane tudengineiu (Elizabeth Olsen) …

Nagu ikka, kui film on raamatutest ja raamatute lugejatest, siis ma leian oma hinges pehme koha, kuhu see film pehmelt riiulile asetada. 

See oli üks väga armas film. Head näitlejad. Hea sisu. Hea muusika. Head kaadrid NY'ist hea muusika taustal. Seda vaadates tuli mul täiesti mõte, et miks ei võiks teha selliseid linnaekskursioone, kus ekskursiooni alguses paned kõrvaklapid pähe ja playlisti mängima, ning siis liikudes mööda märgistatud trajektoori kuuled just sellele tänavale, majale, pargile iseloomulikul muusikat.

Selles filmis oli, nagu ma juba ütlesin palju juttu raamatutest, ning teemaks oli ka see igavene dilemma, et kas raamat peab alati olema sügavamõtteline ja õpetlik ning kas raamatu teeb heaks tuntud kirjaniku nimi ja see kuna ta kirjutati või see kui palju inimesi on seda raamatut lugenud, isegi kui nad enamasti peale raamatu lugemist ütlevad, et see oli halvim raamat mida nad kunagi lugenud on. Minu arust on tähtis see, et raamatuid üldse loetaks, olgu nad siis eelmise sajandi suurteosed, millest enamus inimesi aru ei saa või siis eelmisel aastal ilmunud menukid vampiiridest. Raamat on raamat, ning nii palju kui on raamatuid on ka nende lugejaid.

 

Üks turtsatuse kohta oli filmis ka – jutt oli vahepeal populaarsest YA vampiiri novellist :) ja üks alguses taustanäitleja, kuid lõpus tähtis tegelane oli näitlejanna Elizabeth Reaser.

Ja kui veel näitlejatest rääkida, siis Josh Randor, Elizabeth Olsen, Richard Jenkins ja Allison Janney teevad kõik väga suurepärase rolli. Zac Efron on alguses natuke ebaloomulik, kuid mida aeg edasi, seda rohkem tundub ta rolli omaks võtvat ning lõpuks on ta täitsa hea. Hea näitlejate valik.