Mamma

Film: Mama (2013)

Vaatamise põhjus: vahel võib ju õudukaid ka vaadata, noh jah tegelikult on ikka põhjus Nikolaj Coster-Waldau :)

Hinne: C

Filmi lühikokkuvõte: Viie aasta eest kadusid õed Victoria ja Lilly jäljetult oma vanemate kenast kodust. Sellest ajast peale on nende onu Lucas (Nikolaj Coster-Waldau) neid väsimatult otsinud, toeks vaid ta muusikust pruut Annabel (Jessica Chastain). Kui siis tüdrukud otsekui ime läbi mahajäetud ja lagunenud metsaonnist leitakse, tekib paaril peatselt kahtlus, kas need tüdrukud on ikka ainsad uustulnukad nende katuse all. Annabel püüab harjutada tüdrukuid normaalse eluga, kui veendub üha enam, et nende majas on midagi kurja. Kas see miski tuleneb õekeste traumajärgsest stressist või käib neil külas kummitus? Kuidas need murtud tüdrukud kõik need aastad omapead vastu pidasid? Otsides vastuseid neile häirivatele küsimustele, saab uus ema teada, kust on pärit need kõhedusttekitavad sosinad, mis öösiti laste toas kaiguvad...

Viimati käisin ma õudukat vaatamas kinos siis kui kinno jõudis Metsamajake – nii tore komöödia oli! :) Muidu vaatan ma ikka õudukaid kodus, päevasel ajal :), ja seda ka täiesti mõistliku põhjusega, et aju jõuaks muud infot koguda enne öist puhkust ja ei kirjutaks täisduuridel filmi stsenaariumit edasi. Seekord sai siis viga tehtud ja hilisele seansile mindud.

Aga muidu filmist. Ma ootasin enamat. Ma tõesti lootsin, et see pole selline traditsiooniline Hollywoodi õudukas, kus osalised teevad täpselt seda mida nad ei peaks tegema, kuid siiski teevad ja kummitus/tulnukas/pahar on täpselt selline roomav/vigisev/ägisev nagu ikka. Lapsed olid toredad, esialgu sellised lapsepõlvest tuttavad Nuki/Iti/Kusti :).

Aga muidu oli jah, liialt ettearvatav, teadsid täpselt kuna silmad kinni panna, kui midagi näha ei tahtnud.