Marslane; Mees, kes jäi ellu

Film: The Martian (2015) RR

Hinne: C

Sisukokkuvõte: Marsi missiooni käigus satub ekspeditsioon Ares III tugeva tormi kätte ning on sunnitud viimases hädas evakueeruma. Astronaut Mark Watney (Matt Damon) jääb tormis kadunuks ja teda peetakse surnuks. Marsilt kiiruga lahkunud meeskond aga ei tea, et Watney on imekombel tormist eluga pääsenud... Õnn pääsemisest võib jääda aga üürikeseks, sest ta leiab end ihuüksi vaenulikult planeedilt. Nappide varudega peab ta lootma omaenda leidlikkusele, taibule ja südikusele, et saata Maale signaal, et ta endiselt elus on.

Miljonite kilomeetrite kaugusel näevad NASA ja rahvusvaheliste teadlaste grupp tohutult vaeva, et "Marslane" saaks koju toodud. Tema meeskonnakaaslased aga plaanivad hulljulget, kui mitte lausa võimatut päästemissiooni. Neid kaht lugu jälgib kogu maailm, hoides pöialt, et kaugele planeedile lõksu jäänud mees siiski turvaliselt koju jõuaks.

Action, Adventure, Drama

Film: The Revenant (2015) RR, Varrak

Hinne: C

Sisukokkuvõte: Tõestisündinud lool põhinev karm seiklusfilm "Mees, kes jäi ellu" on raputav teekond, mille keskmes on ühe mehe võitlus ellujäämise nimel ning inimhinge erakordne jõud. Ameerika kaardistamata metsikul kõnnumaal langeb karusnahakütt Hugo Glass (Leonardo DiCaprio) karu ohvriks ning jäetakse kaaslaste poolt surema. Glass peab jagu saama kujuteldamatutest takistustest, mille hulka kuulub ka tema usaldusaluse John Fitzgeraldi (Tom Hardy) reetlikkus. Toeks tahtejõud, alustab Glass teekonda läbi jäise põrgu, mille teises otsas ootavad kättemaks ja loodetav lunastus.

Adventure, Drama, Thriller

Miks ma neist kahest filmist ühes ja samas sissekandes räägin? Sest kui te mõtlete natuke, siis on ju põhimõtteliselt tegu ühe ja sama looga, üks toimub lihtsalt minevikus ja on kirjutatud toetudes tõsielu sündmustele ning teine toimub tulevikus ja on puhas väljamõeldis. Kuid mõlemad on lood mehest, kes jäeti üksi vägagi karmidesse oludesse, ning nad mõlemad muudavad kõigele vaatamata elusalt tagasi jõuda.

Marslane (kartulikasvataja) on siis lugu, mis toimub tulevikus, kui Marsi missioon tuleb ootamatu tormi tõttu katkestada ja kiire evakuatsiooni käigus tuleb loobuda mõttest minna otsima viga saanud meeskonnaliiget. Lootust, et mees ellu jääks, praktiliselt pole. Kuid tema saatus polnud surra punasel planeedil. Tema saatus on kõigile ootustele vastupidiselt jääda ellu, leida võimalus omale toitu juurde toota, maaga ühendus luua, peabaasist liikuma saada ja lõpuks tagasi maale jõuda. See oli üks pikk film ja selleks hetkeks, kui Mark on oma elu Marsil korda saanud, kartuleid kasvatanud, oma elukoha elamatuks muutnud, maaga ühenduse saanud, maalt saadetud abipakki süstik on plahvatanud ja ta meeskonnakaaslased on saadetud tagasi teda Marsilt ära tooma on läbi ainult pool filmi. Sellel hetkel ma mõtlesin, et mis saab siin veel siis olla, mida veel tund aega näidata. Kuid see viimane tund on põhimõtteliselt MacGyver Gravitatsiooni filmis, sest Mark Watney ülesandeks on käesolevate vahenditega ehitada sõiduk, millega ta saab katta vahemaa tema praeguse asukoha ja stardisüstiku vahel, ning kohale jõudes peab ta antud süstiku muutma raketiks, millega ta suudaks lennata emaraketini.

Mees, kes jäi ellu (karutapja) on lugu kodusõja järgsest Ameerikast, kus karusnahaküttide juht tõestab, et mõnele inimesele on antud nagu kassidelegi üheksa elu. Kõigepealt kohtub ta karuga, kes teda tuuseldab ja rapib nii, et tavaline inimene oleks kohe alguses otsad andnud, kuid tema jääb ellu. Ei suuda teda võtta ka haavapalavik, ega külm, ega jääkülm vesi, ega nälg, ega mädanevad haavad, ega kõrgelt kukkumine ega mitmed muud haavad. Ta jõuab tagasi ülejäänud jahiseltskonna juurde vaid selleks, et taas lahkuda jälitama meest, kes tappis ta poja. Taas väga pikk ja aeglane film, mis on täis kohutavaid kannatusi, mida peategelasele pakub nii loodus kui teda ümbritsevad inimesed.

Et siis kaks meest, mõlemat peetakse juba surnuks, mõlemad trotsivad loodusjõude ja inimkeha nõrkust, ning jäävad ellu kõigi eelduste kiuste. Mõlemad filmid on tehtud raamatu põhjal, mõlemad ülemõistuse pikad ja Hollywoodilikud. Mõlemad vaadatavad, kuid ei midagi erilist.

Perekonnavaled

Film: Perekonnavaled (2016)

Hinne: C-

Sisukokkuvõte: Filmi tegevus toimub linnas, kus on professionaalne sümfooniaorkester, mille eesotsas seisab autoritaarne ja kindla käega dirigent Paul Levald, kes on juba aastaid ohjanud nii orkestrit kui ka suhteid peres. Dramaatiliste sündmuste tõttu tuleb Pauli tütremehel Egon Reil ootamatult juhtimine üle võtta. Lisaks orkestrisisestele pingetele pärandab äi Egonile koos dirigendikepi, võimu ja vastutusega ka oma keerulise minevikuga seotud saladused ja kohustused. Vanadest valedest kasvavad välja uued ning ühel hetkel Egon mõistab, et tõe väljatulek tooks kaasa tõelise kaose.

Drama, Comedy,

 

Perekonnavaled on mingis mõttes tüüpiline Eesti film ja teisalt jälle tüüpiline põhjamaade peredraama. Lugu on täis vihjeid ja pooleldi väljaöeldud asju ja saladusi, mis jäävadki vaataja edasi mõelda, sest filmitegijad pole vaevaks võtnud lugu täpsemalt seletada.

Film algab napisõnalise vestlusega juhi ja töötaja vahel, millest võib välja lugeda ükskõik mida, kuna sellele vestlusele järgnevad sündmused annavad võimaluse arvata mida iganes. Ega edasi paremaks ei lähe, iga uus liin, uus tegelane, mis loose lisandub annab võimaluse lugu enda jaoks järjest segasemaks mõelda, ning igaüks saab lugu luua ikka oma rikutuse tasemel.

Ma ei taha öelda, et tegu oleks olnud halva filmiga, lihtsalt tegu on väga segase looga, millel on tiba kehvake dialoog ja ebaõnnestunud montaaž või peavadki tegelastel olema pikad juhtmed.

The Lady in the Van

Film: The Lady in the Van (2015)

Hinne: B

Sisukokkuvõte: Noorel näitekirjanikul tekib ootamatu side vanadaamiga, kes on ajutiselt oma kaubiku tema maja sissesõiduteele parkinud.

Drama, Comedy, Biography

 

Daam Kaubikus on film mis on tehtud Alan Bennetti samanimelise lühiloo/näidendi järgi.

Kirjanik väidab, et tema sissesõiduteel tõesti elas selline ekstsentriline vanaproua, kes esialgu pidi vaid ajutiselt kolmeks kuuks tema sissesõiduteele end parkima, et vältida auto ära vedamist, kuid lõpuks elas vanadaam tema juures kuni surmani, s.t. viisteist aastat.

Et siis 70ndate alguses kolib noor kirjanik oma esimesse majja Londonis, kuna tema näidendil, mille ta on kirjutanud põhinedes oma suhetele oma emaga, läheb teatris päris hästi. Nende tänaval on end sisse seadnud üks imelik kodutu vanadaam, kes elab kaubikus ja liigub iga natukese aja takka uue maja lähedusse, kust ta taas paar kuud hiljem ära liikuma peab.

Kogu tänav püüab teda veenda mujale kolima, puhtamalt elama, püüavad teda toita, pesta, ta omakseid otsida, kuid vanadaam on kange kui juurikas, tema end liigutada ei kavatse, talle seal sobib, sotsiaalhoolekanne hoiab tal silma peal ja tema on neilt tellinud uue kaubiku ja ratastooli.

Mitme kohamuutuse järel ja asjade kokkulangevuse tõttu pakub kirjanik vanaproua kaubikule ajutist parkimiskohta oma maja sissesõiduteel … ühendab ta oma elektrivõrku, et vanaproua telekat saaks vaadata … lubab tal kasutada erandkorras oma toalettruumi … püüab leida ta omakseid ja hoolekanne peab teda vanadaami hooldajaks.

Aeg läheb, Miss Shepherd saab endale uue kolmerattalise auto … ratastooli. Kirjanik püüab temast mitte uut lugu kirjutada, kuid tema kirjaniku mina paneb ikkagi kõik juhtumid kirja. Vanaproua kritiseerib tema öiseid meeskülalisi pidades neid kommunistideks ja ükski tema „külalistest“ ei taha ta erilise „naabri“ pärast tema juurde kauaks ajaks jääda.

Aeg läheb, Bennett saab üha rohkem Miss Shepherdi kohta teada, leiab isegi üles proua venna. Ta oma ema kes alguses elas veel üksi jõuab üks moment hooldekodusse, seega on ta elu kaks vana naist, kelle eest ta „vastutab“.

Lõpuks saab ta Miss Shepherdi isegi korraks hooldekodusse saadetud, kus ta puhtaks pestakse, puhtad riided selga pannakse, kus ta saab taas klaverit mängida, kuid kui üks hooldekodu elanik hakkab liialt prouale peale käima, et nad on ju varem kohtunud, siis tuleb proua tagasi oma kaubikusse veel viimast korda.

Aastaid hiljem, kui on ilmunud Bennetti lühinäidend Daam kaubikus, paneb ta oma maja seinale ka plaadi tunnistuseks, et just sellel sissesõiduteel Miss Shepherd elas.

See on selline komöödia, mis samas sunnib klombi kurku, sest vaatamata naljale on lugu ikkagi masendav, sest selliseid üksikuid vanainimesi, kes kardavad uut maailma ja elavad oma väikses maailmas, kus neid kellegile vaja pole on ju palju, maailma inimkond ju vananeb ja kes kõigi nende vanade inimeste eest ikka hoolitseda jõuab.

Kuid filmi teeb fantastiliseks Maggie Smith. Lisaks temale astub päris mitu tuntud Briti näitlejat ekraanilt läbi, isegi kui see on vaid hetkeks ja sedagi nimetus rollis.