Doktor Uni

Film: Doctor Sleep (2019)

Hinne: B+

Lühikokkuvõte: Filmis “Doktor Uni” jätkub Danny Torrance’i lugu 40 aastat pärast hirmuäratavat viibimist Overlooki hotellis filmis “Hiilgus”. Stephen Kingi romaanil põhineva stsenaariumi autor ja üleloomuliku põneviku lavastaja on Mike Flanagan, peaosades saab näha Ewan McGregorit, Rebecca Fergusoni ja uustulnuk Kyliegh Curranit.

Dan pole siiani lapsena Overlookis läbielatust üle saanud ja on näinud pisutki rahu leidmiseks palju vaeva. Kuid seda rahu ei jätku kauaks, kui ta kohtab vaprat teismelist Abrat, kel on võimas üleloomulik võime, mida kutsutakse “hiilguseks”. Abra tunnetab, et Danil on temaga sama võime, ning otsib ta üles, lootes ühiselt võidelda armutu Rose the Hati ja tema järgijate, The True Knotiga, kes kasutavad surematuse saavutamiseks süütute hiilgust.

Üheskoos asuvad Dan ja Abra Rose’iga julma elu ja surma peale käivat lahingut pidama. Abra süütus ja kartmatus oma hiilgusega leppida sunnivad Dani oma võimeid ennenägematul moel kasutama – ta seisab oma hirmudega silmitsi ja äratab minevikuvaimud.

Drama, Fantasy, Horror

Kui vaadata IMPD’st palju on Kingi raamatute põhjal käesoleval aastal filme tehtud, või mis on käesoleva aasta numbriga, siis on neid 27. Tõsi, enamus on lühifilmid, aga ikkagi. 3 on siis pikad – Lemmiklooma surnuaid, See II osa ja nüüd Doktor uni. Produktiivne mees, pole midagi öelda.

Aga doktor uni – ma pole raamatut lugenud, seega ei tea, kui hästi see raamat ekraanile on toodud, kuid olen lugenud artiklit, kus King kiidab, seekordset Mike Flanagani adaptsiooni. See pole ju saladus, et King Hiilguse kinoversioon talle kohe üldse ei meeldinud.

 

Seekord on siis peategelane see väike Dan, kes Hiilguses mööda hotelli koridore rattaga ringi vuras. Nüüd on ta täiskasvanud, joodik, narkomaan – ta teeb mida iganes, et vaid oma hiilgusest lahti saada.

Kuid maailmas on ka neid, kes neid hiilgavaid lapsi „toiduks“ kasutavad ja mida hiilgavam laps, ning mida hirmunum ta on, mida valusam tal on, mida rohkem ta karjub, seda enam annab ta toitu nendele „energia vampiiridele“. Kuid on üks hiilgav laps, kes tajub ja „näeb“ nende tegevust, kes on juba väiksest saati suhelnud Daniga ja nüüd üheskoos asuvad neid korilasi hävitama.

Viimase korilase hävitamiseks lähevad nad tagasi hotelli, kus kahjuks pole endiselt põõsaloomi, kuid on endiselt suur lund täis labürint ja on palju näljaseid vaimusid.

Hea lugu, hea film, kuid raamatut tahaks lugeda ainuüksi selle pärast, et minu jaoks jäi see doktor Une osa nii lühikeseks, ma usun, et raamatus on seal taga midagi palju rohkemat. See kõik meenutas mulle nii väga Insomniat, ma ei oska täpselt öelda mis (ja see pole see, et King on mõlemi autor), kuid miski, vahest see, et Insominias on ka doktorid need, kes käivad ringi oma roostes kääridega ja lõikavad inimesi ümbritsevaid koonuseid lühemaks … Aga filmi ajal tuli mul mõte, kuivõrd suurepärane Moline Rouge järg võiks tulla McGregory ja Fergusoniga :).

Hea film, mitte väga õudne, mitte sugugi ketšupi loopimise film, kuid piisavalt psühholoogiliselt painav.

Hidden

Film: Hidden (2015)

Hinne: C

Sisukokkuvõte: Ray, Claire ja nende seitsmeaastane tütar Zoe on tavaline Ameerika pere Kingsville väikelinnast, Põhja Carolinast – kuid nad elavad pommivarjendis sellest päevast peale, kui neil õnnestus põgeneda sellel päeval kui kõik nende ümber muutus. 301 päeva jooksul on nad muutnud oma tsemendist vanglat koduks, püüdes möödunud päevade mälestusi elus hoida ning lootes ükspäev taas normaalset elu elada. Ning needsama 301 päeva on nad püüdnud eemale hoida sellest, mis üleval neid varitseb – raske hingamine ja kõmisevad sammud, mis kostuvad läbi öö ning ähvardavad nende olemasolu. Senimaani on suutnud pere end peita, kuid nüüd on nende asukoht avastatud … ning miski on neile järele tulemas.

Horror, Thriller

Ema (Andrea Riseborough), isa (Alexander Skarsgard) ja tütar (Emily Alyn Lind) on juba üle 300 päeva elanud pommivarjendis, söönud sealt leitud konserve, mänginud rahustavaid mänge ning vaadanud periskoobiga pinnasel toimuvat.

Zoe kardab neid „Hingajaid“ ja näeb ka õudusunenägusid sellest, kuidas neid leitakse, kuid ema ja isa on siiani suutnud teda maha rahustada. Kui nad avastavad et nende toidutagavarade kallal on rott käinud, on Zoe kindel, et nad leitakse. Kui siis rott end näitab ja tema püüdmisel õlilamp ümber läheb ja nende söögilaud ära põleb, on nad kindlad, et nüüd nad leitakse.

300 päeva tagasi algas päev nagi iga teinegi – ema tegi hommikusööki, isa sättis end tööle ja Zoe kooli. Kuid siis näevad nad, kuidas nende naabrid põgenevad ja ka teistest majadest sõidetakse kiiresti minema, seega pakivad ka nemad kõige hädavajalikuma ning asuvad teele linnast välja. Poolel teel on tee blokeeritud ja neid sunnitakse tagasi. Liikvele on läinud jutt, et linnas on lahti pääsenud mingi viirus ja nad kõik on karantiinis, kuid seda vaid paariks päevaks, kuni selgub millega on tegu, kuid seniks peavad nad linna tagasi minema. Veel enne kui nad autossegi istuda jõuavad, kuulevad nad mürinat, näevad madalalt lendavat hävitajat ja seda kuidas see hävitaja all orus olevale linnakesele pomme loopima hakkab. Nende ainus pääsetee on lähedal asuva kooli pommivarjend. Nad nõuavad sinna vaid mõni hetk enne seda, kui pommid ka kooli tabavad.

Nende suitsu on tõesti märgatud ja avastatud on ka luuk, millest saab alla nende varjendisse. Niikaua kui nad ka ei püüa luuki kinni hoida, ei ole nad siiski piisavalt tugevad ja selleks et ellu jääda, peavad nad põgenema taas. Zoe ja Claire mahuvad läbi ventilatsiooni ava, kuid Ray mitte, tema jääb „Hingajatega“ võitlema.

Kui siis Zoe ja Claire jõuavad sinna, kus kõik alguse sai – teetõkke juurde jäetud autode juurde, jõuavad ka „Hingajad“ neile järele. Nad püütakse kinni, võetakse vereproov ja tehakse kindlaks, et nad on mõlemad nakatunud, kuid enne veel kui neile ots peale jõutakse teha, jõuab ka Ray neile järgi.

Need kes selles linnakeses elasid, ei tohi vihastuda või erutuda, sest kui nende emotsioonid lakke lähevad, muutuvad nad. Nad enam ei kontrolli oma reaktsioone, keda nad ründavad, kuidas ründavad. Kuid niipea kui nad on maha rahunenud, muutuvad nad taas endiseks.

Kuid nemad kolm pole ainukesed, kes esimesest rünnakust eluga pääsesid…

Üks selline lihtne, suhteliselt igav ja mitte väga õudne õuduspõnevik.