kaader filmist

kaader filmist

Friday, December 14, 2012

Kääbik: Ootamatu teekond

Film: Hobbit: An Unexpected Journey (2012)
Vaatamise põhjus: kuidas saab mitte vaadata, kui raamat on loetud ja eelnevad filmid on vaadatud?

NB! Kui teil on soov minna filmi ise vaatama, siis soovitan mitte edasi lugeda!

Hinne: D
Filmi lühikokkuvõte: Ma usun, et see lugu ei vaja lühikokkuvõtet!

Aga film …

Alustame sellest, et tegu on prillifilmiga – juba ainuüksi see võtab paar plusspunkti maha!

Aru ei saa, mis jama seal oli, aga algus oli sama kvaliteediga kui telefilmid … harjumatult terava ja vastik, Kääbiklas ootasin ma tõsiselt, et kohe hüppavad kuskilt välja Teletubid ja kukuvad laulma ja muid lollusi tegema. Ja oleks siis kogu film ühes kvaliteedis olnud, aga ei olnud ju – vahepeal oli nagu film ikka ja siis taas see telefilm … tõsine tüüpiline Inglise telefilmi tunne tuli!!!

Edasi siis sisu juurde – see on ju raamat milles on vaid 360 lk … imeõhuke ja see raamat on venitatud kolmeks – ma kordan KOLMEKS – filmiks!!! Kogu tekst on puine, dialoogid nagu põhikooli näidendites, tegevus meenutab arvutimängu – astu, hüppa, kogu punkte, tapa, jookse, keeruta, lenda, võida uus elu … aaaaaaaaapiiiiiiiiii!!!!! Tõsiselt!!!!!

Minu muljed olid tõsiselt sellised:
Aaah, lõpuks ometi see kaua oodatud film :)
Eh? Mis kuramuse kvaliteediga see on? :(
Aaah, nii toredad tuttavad näod
Richard Armitage :):)
Oooo Lee Pace, tõesti või? :):)
Draakon? Draakon? Kus on draakon?!?!?
Näe – Donald Ducki onu Scroodge varakamber
Aaah, Aidan Turner ja Dean O’Gorman :)
Mis mõttes lauluga tsirkuseartistide nõudepesu, ja seda veel niiiii pikalt? WTF
WTF
WTH
WTH
WTF
WTFH?
Ja nii edasi ja üha enam allamäge!!!! Või siis mäe poole või mida iganes.
 
Miks kuramus on filmitegijatel tihti selline tunne, et kui nad juba on millegi heaga kunagi hakkama saanud, siis tuleb neil järgedes kindlasti ära kasutada mõningaid esimese õnnestumises eriti meelde jäänud asju ka järgedes … see jätab sellise odava populaarsuse võitmise mulje. Või on asi lihtsalt selles, et järgesid tehes on neil lihtsalt fantaasia otsa saanud ja siis kasutataksegi vanu tõmbenumbreid ära.

Deem, Herr Peter Jackson peab ikka väga palju vaeva nägema, et ma järgmist kahte osa kinno vaatama läheksin. Seriously!!! 

Kuramus, Sõrmuste isanda filmid olid FANTASTILISED!! Või olin ma ise siis veel vägagi sinisilmne, aga ei saa ju olla, alles ma vaatasin neid üle ja nad olid endiselt nii head vaadata. Kuid see ...

2 comments:

  1. Mina jätsin ka nende neetud prillide pärast kinno minemata

    ReplyDelete
  2. Telefilmi tunne tekksi sul sellest, et kaadreid sekundis on palju, ehk liikumine on väga ühtlane. Sellest see videolikkus. Kaadrite vahel nn õhuruumi on vähem. Tahad kinolikkust tagasi, pilguta sekundis oma 24 korda, saad tagasi oma kinoefekti. Kui pilgutad aga rohkem, saad tagasi 8mm kinoprojektrori efekti (siis 16 kaadrit/sekundis) :D
    Sinu filmimuljega ühinen täiega. Aaapi kui mage oli küll. Ja saadanas, filmis ole ühtegi peategelast, kellel oleks sisemine maailm. Kõik on mingid tüübid ainult. Isegi see nn peategelan - ooh, ega siis 3 tundi korrtada, kui tagasihoidlik ja häblik ta on oma võimete suhtes, - ega see tee talle veel siseelu, isiksuslikkust!

    ReplyDelete