Not Another Happy Ending

Film: Not Another Happy Ending (2013)

Hinne: B++

Filmi lühikokkuvõte: Kui raskustes olev kirjastaja avastab, et ta ainuke edukas autor on uue raamatu kirjutamisel ummikusse jooksnud, teab ta et ta peab kas kirjaniku välja aitama, või peab ta oma uksed sulgema. Kirjanik on oma eduga liiga õnnelik ning ta ei saa kirjutada, kui ta on õnnelik. Kuid probleem on selles, et mida enam õnnetuks kirjastaja oma kirjaniku teeb, seda enam ta taipab, et ta on oma kirjanikku armunud.

Comedy

Tegemist on ühe toreda samanimelise raamatu ekraniseeringuga. Raamatu on filmi jaoks mugandanud raamatu autor, David Solomons, seega ma usun, et kui ma jõuan raamatu lugemiseni, siis ei tule mul taas kord tõdeda, et sellesse filmi pole raamatust palju järele jäänud.

Lugu on siis järgmine. Noor neiu on oma pisarate ja higiga paberile pannud oma enda elukogemused ning saatnud oma käsikirja kõikidesse Šotimaa kirjastustesse ning kogub siis nüüd oma laua kohale äraütlemiskirju. Kuid ühest väiksest kirjastusest tuleb kiri, et tulge kohale, räägime, kõpitseme, võib asja saada.

Kirjastust veab Šotimaal elav prantslane, kes on oma kirjanikega väga aus ja otsekohene, ning kui talle ikka midagi ei sobi, siis kirjanik ka sellest kuuleb, kas siis prantsuse keeles või raske prantsuse/šoti aktsendiga inglise keeles (kui ma ei teaks et ta on prantslane, võiks vabalt arvata, et ta on šotlane, sest ta kõlab täpselt nagu nemad – sõnalõpud kadunud, sõnad ümmargused ja segased, vahepeal tundsin ma puudust supakatest :)). Kuid Tom on näinud Jane käsikirjas midagi, mis võiks vähese paranduse järel suureks saada.

Kui nad on siis käsikirja piisavalt ümber töötanud, jõuab raamat trükki ja värsked raamatud kirjastaja juurde – kuid pealkiri pole see mida Jane oli raamatule pannud „Minu isa kannatused“ vaid „Õnnelik lõpp“. Merde! Kuid neil on leping kahe raamatu peale, seega peab Jane vaid veel ühe raamatu jagu Tomi ninakust kannatama. Kuid „Õnnelik lõpp“ on väga edukas ja Jane kohtub tänu sellele ka üle pika aja oma isaga. Ja temast saab ka aasta edukaim esiknovellist. Ja kuulus raamatute adapteerija saab tema poisssõbraks ning hakkab ta raamatut filmi jaoks ümber kirjutama … elu on nagu lill ning Jane jõuab oma uue raamatuga viimase peatükini … ning siis hakkab ta küpsetama, pikki vestlusi pidama oma raamatu peategelase Darcyga ja see viimane peatükk …

Tom peab midagi ette võtma, sest kui Jane uus raamat valmis ei saa ja edukas pole, läheb tema kirjastus pankrotti. Seega, tuleb rikkuda Jane õnnelik mull – tema ahvileivapuu, mis tal alati hea õnne talismanina arvuti kõrval on, tuleb surnud ahvileivapuuga välja vahetada; ta poisssõber tuleb saata olematule kohtumisele filmilavastajaga; ta peab hiljaks jääma mälumängule koos isaga; ta peab teada saama, kuidas ta poisssõber on ta raamatu filmi jaoks ümber teinud … mida iganes, peaasi, et Jane oleks taas õnnetu.

Kuid kui Tom lõpuks saab Jane tagasi arvuti taha … ei sobi see viimane peatükk ülejäänud raamatuga, seega peab Tom oma tervist mängu pannes Janele järgnema üksildasse talumajja …

Nii tore ja naljakas lugu kirjanikust, kirjastajast, nende omavahelistest suhetest, suhetest nende sõpradega, perega, peategelastega.

 

Selles filmis kohtusid minu kaks suurepärast kogemust kinos (Galaktika valvurid ja Tüdrukute seelikute all) ning kauaoodatud sari Outlander, mille esimene osa oli eetris eelmisel laupäeval. Galaktikast on Karen Gillan, Tüdrukute seelikute alt on Stanley Weber ja Outlanderist Gary Lewis.

Üks tore positiivne kogemus!