Lucy

Film: Lucy (2014)

Hinne: C

Filmi lühikokkuvõte: Scarlett Johansson mängib nimiosa Luc Bessoni uues märulipõnevikus LUCY. Film esitab küsimuse, milleks oleks inimene suuteline, kui oskaks kasutada tavapärase 10% asemel 100% oma ajumahust?

Noor ja muretu üliõpilane Lucy leiab end juhuse tahtel allmaailma hämarate tehingute keskelt narkomuulana. Vägisi peidetakse tema kehasse pakk tugevat sünteetilist kemikaali, mille lekkimise tagajärjel suudab Lucy aga olukorra ootamatult enda kasuks pöörata. Temast saab halastamatu võitleja, kes väljub tavapärase inimloogika raamidest. Lucy hakkab maailma järk-järgult uut moodi tajuma ning on aina tugevnevate üliinimlike võimete abil suuteline kogu end ümbritsevat mõjutama....

Action, Fantasy

 

Mida siis öelda selle uue Luc Bessoni filmi kohta?

Alustagem siis algusest. Scarlett on endiselt Tõlkes kaduma läinud, kuid kuna tema viimased filmid ja ka see film, on õpetanud teda olema supernaine, kes oskab väga hästi võitluskunste, siis on ta täielikult unarusse jätnud ohvri mängimise kunsti. See osa polnud kohe üldse õnnestunud. Kuid mingem edasi.

Needsamad kavalad keemikud, kes keetsid Bradley jaoks valmis selle läbipaistva tableti on oma kokkamisega sammukese edasi läinud ning loonud erksinised kristallid.

Enne veel kui Johnny end arevutisse tõmbab, peab Morgan oma loenguid aju kasutusvõimaluste kohta üle kogu maailma ja kohtub siniseid kristalle rohkelt manustanud Scarlettiga, kes suudab oma uute võimetega inimesi ja maailma mõjutada isegi paremini kui Leonardo oma unenäomaailmas.

Kogu selle huvitava info, mida Scarlett oma 100% töötavalt ajult on saanud, usaldab ta edeval mälupulgal Morgani kätte, kuid Morgan laseb Johnnyl ikkagi ise oma jalgratta leiutada ning peaaegu sama kaugele jõuda.

Et siis selles filmis kohtuvad Limitless, Transcendence ja Inception – kas panete tähele, kuidas kõik need nimed on pikad ja lohisevad ja halvasti meelde jäävad, kuid Lucy on nii lihtne :).

Üks asi, mis selgub nii Johnny kui ka Scarletti kogemustest – mida rohkem me oma aju võimsusest kasutame, seda tähtsusetumaks muutuvad need iseloomuomadused, mis meist tegelikult inimese teevad – valu, hirm, hoolivus, empaatia, armastus. Teadmistejanu ning parandamise/parendamise soov on ka masinatel.

Üldkokkuvõttes hea film, kuid see miski, mis tegi Viiendast elemendist selle mis ta on, on siit filmist siiski puudu.