Piiri peal

Film: Man on a Ledge (2012)

Filmi vaatamise põhjus: ei olegi otsest põhjust, huvitav tundus

Hinne: C

Filmi lühikokkuvõte: Nick Cassidy (Sam Worthington) on vanglapõgenik, kes töötas kunagi New Yorgis politseinikuna. Kui ta suundub Roosevelt Hotel’i viimasele korrusele ning astub uljalt katuseservale, siis ajab see hirmu nahka kogu linnale, eelkõige aga neile, kellel on hinge taga suured saladused.

Endise politseiniku Cassidy hirmujudinaid tekitav tegu ei küta kirgi ainult meediakanalites. New Yorgi politseijaoskonna läbirääkija Lydia Spenceri (Elizabeth Banks) jaoks on see lisaks kõigele ka pisut delikaatne situatsioon. Sel ajal, kui ta üritab veenda Cassidyt alla tulema, peab ta seisma silmitsi oma rivaaliga jaoskonnast (Edward Burns), kes süüdistab teda huvide konfliktis. Kuid mida rohkem Lydia üritab Cassidy meeleheitest sotti saada, seda rohkem hakkab ta meest ka mõistma.Kas see võib olla seotud salapärase projektiga, mille kallal tema vend (Jamie Bell) koos oma tüdruksõbraga (Genesis Rodriguez) töötas? Või hoopis salatehingutega, kuhu on segatud mõjuvõimas ärimees (Ed Harris)? Kas Cassidy parim politseinikust sõber (Anthony Mackie) võiks aidata meest katuselt alla saada? 

Endise politseiniku julgustüki tõttu, millega ta üritab tõestada oma süütust, tuleb päevavalgele üha rohkem ja rohkem asjaolusid, mis võib tuua palju rängemad tagajärjed, kui ühe mehe jalavääratusel kõrghoone katuse serval.

Et siis Piiri peal. Oh jah. Kes tahab filmi vaatama minna, ärge edasi lugege – SPOILER ALERT. :)

No kuulge, mingi tüüp, ok endine politseinik, ronib New Yorgis hotelli aknast välja, et teeselda enesetappu, et ta vend saaks kõrval majas sisse murda megalt kaitstud šeffi, et röövida sealt teemant, mille väidetavalt oli seesama politseinik kaks aastat tagasi röövinud! Tüüp pühib toas kõik asjad üle, enne kui ta aknast välja ronib, et mitte sõrmejälgi jätta, kuid aknaraami ja aknalaua jätab pühkimata!!! Ning politseinikud kontrollivad kogu tuba!!, kuid ei leia sõrmejälgi! Kehv töö, või kuidas?!?!?  Ja NY politseinike on ju nii kuradi palju, et keegi neist ei tunne ära, kes ta on, kuid tema partnerit teavad kõik?!?!? Ning tema isa, kes esialgu oli väidetavalt surnud, ning siis lõpus tuli välja, et on elus ning peab baari, kus käib väga palju politseinike, kuid mitte keegi ei tunne teda ära, kui ta hotellis „töötab“ ning politseinike valedel jälgedele juhatab!?!?

Nagu näete on emotsioonid laes.:) :) :)

Ja kui rääkida näitlejatest – Jamie Bell, kena noor näitleja … kas režissöör tõesti arvas, et filmivaatajad ei tea, et ta mängis kunagi Billy Ellioti, et ta pidi paar tantsusammu kindlasti tegema?!?!? Ning kes tahab näha elavat Benjamin Butonit – vaadake Ed Harrist! :) :)

Kuid miski oli ikkagi tore ka – kõik oli nii inimlik, mitte Mission Impossible – inimesed koperdasid ja värisesid ja keerasid käkki kokku ning panid huuleläiget huultele totaalselt valel ajal ja märkisid ka ise selle ära, kuid vähemalt ei kukkunud keegi suudlema või armastust valel ajal avaldama.

Aga, OMMFG, ikka tehakse filme! Ja ameeriklastele need meeldivad.

Kuid kui teil tõesti midagi muud teha pole, siis minge vaatama, saate natuke naerda.