Teistega Voodis

Film: Sleeping with Other People (2015)

Hinne: C-

Sisukokkuvõte: 2012. aasta pöörase komöödia “Vanapiigad” lavastaja Leslye Headlandi teine ja mitte vähem pöörane tänavuste festivalide hittfilm “Teistega voodis” vaatleb inimsuhteid läbi igipõlise filosoofilise küsimuse: kas meeste ja naiste vaheline sõprus ilma seksita on võimalik?

Suhtekomöödia keskmes on kaks kolledžiaegset üheöökallimat Lainey (Alison Brie) ja Jake (Jason Sudeikis). Kui seksihoolikutest paar pärast 12 aastast pausi New Yorgis uuesti kohtub, mõistavad mõlemad, et nende kirg teineteise vastu pole aastatest hoolimata jahtunud. Kuid vaatamata tungile teineteisega magada lepivad nad kokku, et hoiavad omavahelise suhte puhtalt platoonilise, samas kui teistega seksimine on lubatud.

Särtsakatest suhetest ja vaimukatest dialoogidest kubisevat filmi “Teistega voodis” võib mingis mõttes pidada kaasaegseks versiooniks 1989. aastal Bob Reineri poolt lavastatud ja üheks maailma parimaks armastuskomöödiaks tituleeritud linateosest “Kui Harry kohtas Sallyt”.

Comedy

Kinno ma ei jõudnud, seega vaatasin kodus.

Selline klassikaline suhtekomöödia – poiss kohtab tüdrukut, kaotavad üksteisele süütuse ja siis lähevad lahku. Aastaid hiljem kohtuvad taas – mehel on miljoneid juhusuhteid, naisel on neurootiline kihlatu, kuid samas ei saa ta kuidagi loobuda lootmast, et tema kunagine kiindumus ja praegune armuke siiski teda lõpuks ikkagi valib.

Nad kohtuvad hetkel, kui mees taipab, et päris lõpmatuseni vist ikka nii jätkata ei saa ja naine ei oska kuidagi oma ammusest kiindumusest/lootusest üle saada. Neis saavad sõbrad, kes räägivad üksteisele oma suhetest kõike, kuid kui nad ka tunnevad üksteise suhtes midagi, siis nad hoiduvad teadlikult seda kaugemale laskmast. Nad on vaid sõbrad.

Huvitaval kombel on peale Sex and Cityt kõik suhtefilmid muutunud selliseks, kus kõik räägivad ilma mingi filtrita sellest mida nad voodis teevad, kuidas ja mida nad tahaks teha. Enam ei jäeta midagi välja ütlemata, kui nad suudavad tsensuuri vältida ja mitte päris labaseks kätte mina, siis on kõik lubatud. Et siis naer tuleb tihtipeale piinlikkusest mitte naljast.

Tüüpiline labasuse piiril tantsiv suhtekomöödia.