Hinne: C
Sisukokkuvõte: Ray, Claire
ja nende seitsmeaastane tütar Zoe on tavaline Ameerika pere Kingsville
väikelinnast, Põhja Carolinast – kuid nad elavad pommivarjendis sellest päevast
peale, kui neil õnnestus põgeneda sellel päeval kui kõik nende ümber muutus.
301 päeva jooksul on nad muutnud oma tsemendist vanglat koduks, püüdes möödunud
päevade mälestusi elus hoida ning lootes ükspäev taas normaalset elu elada. Ning
needsama 301 päeva on nad püüdnud eemale hoida sellest, mis üleval neid
varitseb – raske hingamine ja kõmisevad sammud, mis kostuvad läbi öö ning
ähvardavad nende olemasolu. Senimaani on suutnud pere end peita, kuid nüüd on
nende asukoht avastatud … ning miski on neile järele tulemas.
Horror, Thriller
Ema (Andrea Riseborough), isa (Alexander Skarsgard) ja tütar (Emily
Alyn Lind) on juba üle 300 päeva elanud pommivarjendis, söönud sealt leitud
konserve, mänginud rahustavaid mänge ning vaadanud periskoobiga pinnasel
toimuvat.
Zoe kardab neid „Hingajaid“ ja näeb ka õudusunenägusid sellest, kuidas
neid leitakse, kuid ema ja isa on siiani suutnud teda maha rahustada. Kui nad
avastavad et nende toidutagavarade kallal on rott käinud, on Zoe kindel, et nad
leitakse. Kui siis rott end näitab ja tema püüdmisel õlilamp ümber läheb ja
nende söögilaud ära põleb, on nad kindlad, et nüüd nad leitakse.
300 päeva tagasi algas päev nagi iga teinegi – ema tegi hommikusööki,
isa sättis end tööle ja Zoe kooli. Kuid siis näevad nad, kuidas nende naabrid
põgenevad ja ka teistest majadest sõidetakse kiiresti minema, seega pakivad ka
nemad kõige hädavajalikuma ning asuvad teele linnast välja. Poolel teel on tee
blokeeritud ja neid sunnitakse tagasi. Liikvele on läinud jutt, et linnas on
lahti pääsenud mingi viirus ja nad kõik on karantiinis, kuid seda vaid paariks
päevaks, kuni selgub millega on tegu, kuid seniks peavad nad linna tagasi
minema. Veel enne kui nad autossegi istuda jõuavad, kuulevad nad mürinat,
näevad madalalt lendavat hävitajat ja seda kuidas see hävitaja all orus olevale
linnakesele pomme loopima hakkab. Nende ainus pääsetee on lähedal asuva kooli
pommivarjend. Nad nõuavad sinna vaid mõni hetk enne seda, kui pommid ka kooli
tabavad.
Nende suitsu on tõesti märgatud ja avastatud on ka luuk, millest saab
alla nende varjendisse. Niikaua kui nad ka ei püüa luuki kinni hoida, ei ole
nad siiski piisavalt tugevad ja selleks et ellu jääda, peavad nad põgenema
taas. Zoe ja Claire mahuvad läbi ventilatsiooni ava, kuid Ray mitte, tema jääb „Hingajatega“
võitlema.
Kui siis Zoe ja Claire jõuavad sinna, kus kõik alguse sai – teetõkke
juurde jäetud autode juurde, jõuavad ka „Hingajad“ neile järele. Nad püütakse
kinni, võetakse vereproov ja tehakse kindlaks, et nad on mõlemad nakatunud,
kuid enne veel kui neile ots peale jõutakse teha, jõuab ka Ray neile järgi.
Need kes selles linnakeses elasid, ei tohi vihastuda või erutuda, sest
kui nende emotsioonid lakke lähevad, muutuvad nad. Nad enam ei kontrolli oma
reaktsioone, keda nad ründavad, kuidas ründavad. Kuid niipea kui nad on maha
rahunenud, muutuvad nad taas endiseks.
Kuid nemad kolm pole ainukesed, kes esimesest rünnakust eluga pääsesid…
Üks selline lihtne, suhteliselt igav ja mitte väga õudne õuduspõnevik.
No comments:
Post a Comment