Babylon

Film: Babylon (2022) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.imdb.com/title/tt10640346/      

Hollywood. 1920ndate lõpp.

Lähenemas on revolutsioon nimega helifilm. Pärast seda pole unelmate linnas miski enam nii nagu varem. Üleöö kerkivad esile uued staarid ning mitmed aastaid säranud tähed langevad unustusehõlma. Aga nad ei kavatse lahkuda vastupanuta.

Drama, History, Comedy

Kõige lihtsam on seda filmi iseloomustada nii - see on Ükskord Hollywoodis steroididel, millele on lisatud vähemalt kaks LSDd, mõningad maagilised seened, lõputu hämu kanepit ja kõike muud mis mootori topelt võimuses tööle paneb.

Jah, see on kummardus filmitööstuse algusaastatele, kuid see kummardus pole lihtne reveranss, see on kojanarrilik lippude, lillede, vilede, sähvatuste ja meeletute hundiratastega kirjatud kummardus.

Kohe filmi alguses on üks koht, mis annab aimu, mis vaatajat ees ootab, kui üks tegelane saab kaetud ohtra BSiga :) 

Film jälgib nelja tegelase elu kümnekonna aasta jooksul: Jack Conrad (juba tuntud Hollywoodi täht, sariabielluja, joodik, elumees), Nellie LaRoy (tüdruk maalt, kes on kogu elu teadnud, et temast saab täht, kes lendab siis komeedina taevasse, et sama kiiresti ka alla tulla, kui rikkus, helifilm ja mõnuained tema elu väärtusetuks muudavad), Manny Torres (jooksupoiss, kes satub pidevalt õigesse kohta õigel ajal, et ronida üha kõrgemale, üha tulusamatele kohtadele, kuni tema sõbrad aitavad tal kaotada kõik, mis ta on saavutanud, kuid talle jääb tema elu ja õnnetäht, ning oskus alati jalgele maanududa) ja siis on Sidney Palmer (andekas muusik, kes on samuti õigel ajal õiges kohas, kuid kes oskab ka õigel ajal sellelt hullumeelselt kihutavalt rongilt maha hüpata).

Need neli on üksteisega seotud, üks aitab ühte, teine aitab teist, õigel hetkel visatakse õhku nimi, mis langeb õigetesse kõrvadesse, raskel hetkel sirutatakse käsi, et tõmmata keegi uuele tasandile. Kuid kui kõik hakkab kokku varisema võivad nad teha mida iganes nad tahavad, kuid endist sära enam tagasi ei saa ja kui sa ei rahuldu selle vähesega, mis sulle jäänud on, siis …

Kolm tundi … suurepäraseid näitlejaid ja üllatavaid külalisesinejaid, kuid kogu see lõppematu uimas olek oli minu jaoks piin.

Operation Mincemeat

Film: Operation Mincemeat (2022) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.imdb.com/title/tt1879016/    

Teise maailmasõja ajal peavad kaks luureohvitseri kasutama laipa ning võltsitud dokumente, et suunata Saksa väed nende esialgsest eesmärgist eemale.

Drama, War, Comedy

Ega te juhuslikult pole vaadanud sarj SAS Rogue Heroes? Kui pole siis vaadake kindlasti. Ja enne sarja või siis peale sarja vaadake seda filmi, sest mõte on neil mõlemil sama - kasutada midagi väljamõeldut/võltsitut, et vedada vaenlast ninapidi, nõrgendada nende positsioone ja võimaldada omadel võidule sammuke lähemale minna. 

Loomulikult ei saa neid salajasi operatsioone läbi viies end täielikult inimlikkusest välja kirjutada, seega tulevad ka mängu õrnemad tunded, mis saavad haiget, kui nad peavad reaalsusele silma vaatama ja kui juba naised mängus on, siis peavad ka ju mehed omavahel täiesti põhjendamatult võistlema hakkama. 

Lisaks sellele põnevale operatsioonile on siin ka üks tegelane, keda on huvitav jälgida, sest tundub et just selles operatsioonis osalemine andis talle inspiratsiooni oma kuulsate tegelaste kirjutamiseks :).

Mõnus meelelahutus, isegi kui see on tõsisel teemal.

Everything Everywhere All at Once

Film: Everything Everywhere All at Once (2022) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.imdb.com/title/tt6710474/    

Keskealine hiina immigrant tõmmatakse meeletusse seiklusesse, milles vaid tema saab päästa meie universumi tehes hüppeid teistesse eludesse, mida ta oleks võinud elada, kui ta oleks valiku hetkel teisi valikuid teinud.

Action, Adventure, Comedy

Oh kui palju on kirjutatud raamatuid just täpselt samal teemal, ning ka Marvel on teinud nii mõnegi filmi/sarja täpselt samal teemal - üks isik, kellele antakse võimalus tutvuda oma elu erinevate võimalustega, peab tegema õigeid valikuid, et päästa oma elu selles universumis, kust ta välja kisti ja teada anti, et tema elu pole ainus variant tema elust.

Et siis, Evelyn Wang on hullumise äärel, ning enne veel, kui ta saab oma pere, tuttavate ja klientidega tähistada hiina uusaasta saabumist, peab ta veel maksuametile tuludeklari ära esitama. Enne veel kui ta maksuameti töötaja laua juurde jõuab toimub midagi imeliku, ta elu nagu kistaks kaheks, sest samaaegselt on ta laua taga koos oma abikaasa ja isaga, ning majapidamistarvete kapis koos oma abikaasaga, kes väidab, et ta pole ta abikaasa, kuid nad on tuttavad teises universumis. Ja siis läheb asi hulluks kui isa maksuametniku ründab … ja Evelyn saab näha milline oleks ta elu kui ta poleks koos abikaasaga Ameerikasse sõitnud ja …

Siin on siis üheskoos näiteks Matt Haigi “Kesköö raamatukogu” ja sari “Sense8”. Siin on huumorit, draamat, viiteid popkultuurile. Hea meelelahutus.

Elvis

Film: Elvis (2022) Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.imdb.com/title/tt3704428/    

Ühe tuntuima muusiku, Elvis Presley elu lapsepõlvest kuni temast sai rocki ja filmi täht. Ning tema probleemne suhe tema manageri, kolonel Tom Parkeriga.

Biography, Drama, Music

Film mis võidab auhindu ja kogub üha kuulsust. Kas ta ka seda ikka väärt on? 

Baz Luhrmann on varemgi suurepäraseid muusikaliseid draamasid teinud, kuid kas see film on tema varasemate filmide vääriline? Kes on selles filmis peategelane, kas Elvis või kolonel?

Jah, visuaal on võimas, grimeeriad teevad erakordset tööd. Kuid ülejäänu, mis on põhimõtteliselt üks lõppematu muusikavideo, kas ka see on ülistust väärt? Kahjuks mitte. 

Kui aga olete Elvise muusika austaja, siis pakub see film teile kindlasti ilusa kogemuse.

Emily

Film: Emily (2022) Hinne: C+ Lühikokkuvõte: https://www.imdb.com/title/tt12374656/   

Lugu ühe tuntuima kirjaniku muutvast ja meeliülendavast teekonnast neiust naiseni ja mässajani, kes lahkus meie seast liiga vara, vaid kolmekümneselt.

Romance, Drama

“Emily” on Bronte õdede lugu. See on filmitegija nägemus keskmise õe elust, mis andis talle inspiratsiooni “Vihurimäe” kirjutamiseks. Kui ootate päris biograafiat, siis seda te siit ei leia.

Selle loo Emily (Emma Mackey) on erak, uitaja, “imelik”, unistaja. Charlotte (Alexandra Dowling) on korralik koolipreili ja Anne (Amelia Gething) alles otsib ennast. Branwell (Fionn Withehead), oh Branwell.

Kõik saab alguse siis kui nende isa kirikusse tuleb uus pastor, William (Oliver Jackson-Cohen), Branwell, saab sisse teatrikooli ka Charlotte asub oma koolis õpetaja kohale.

Uus meeshing külas ja majas tekitab tüdrukutes ja nende sõbrannades elevust, vaid Emily hoiab neist eemale. Ühel õhtul mängivad noored mängu maskiga, mille keegi on nende vanematele pulmadeks kinkinud - kes maski pähe paneb, peab kehastuma kellekski teiseks ja teised peavad ära arvama kelleks. Tavaliselt on see maskitagune keegi ajalooline isik ja äraarvamine toob palju nalja ja rõõmu, kuid Emily ei taha mängida, kui teda siiski lõpuks sunnitakse on kohale ilmunu keegi, keda keegi poleks oodanud ja selle tulemuseks on peaagu hüsteeria. See õhtu muudab palju.

Kui õed on ära kooli läinud jääb Emily koduõppele ning pastor William hakkab talle Prantsuse keelt õpetama. Branwell on ka kodus ja temal on kaasas asjad, mis teevad õvede ühised öised nõmmede uitamised peaaegu ohtlikuks. William püüab neid mõlemaid päästa selle kurja küüsist. Ta suudab küll Emily ära tõmmata Branwelli saatvate saatanate küüsist, kuid samas saab ta ise Emilyga liiga lähedaseks, ning kui ta loeb veel ka Emily luuletusi …

Emily läheb koos Charlottiga Brüsselisse, kuid peagi on nad tagasi ja kodus ootav tragöödia viib Emily kirjutauslaua taha.

Suurepärased näitlejad, hea fantaasiaga kokku pandud lugu, mis tekitab tõesti Vihurimäe tunde, seega kehtib selle filmi kohta sama, mis raamatugi kohta, et kui raamat teile meeldis, siis meeldib ka film, kui ei meeldinud … siis nautige lihtsalt noorte andekate näitlejate mängu.

Glass Onion

Film: Glass Onion: A Knives Out Mystery(2022) Hinne: B+ Lühikokkuvõte: https://www.imdb.com/title/tt11564570/   

Kuulus lõunaosariikide detektiiv Benoit Blanc reisib Kreekase, et oma uusimat juhtumit lahendada.

Comedy, Crime, Drama

Mitmekihiline nagu sibul ja õrn nagu klaasmaja.

Seekordne lugu on veelgi parem, kui oli esimene. Lisaks sellele, et taaskord on kokku pandud fantastiline plejaad näitlejaid (lisaks nendele, kes on filmiplakatil, hoitke silmad lahti ja näete teisigi tuntud nägusid ja nimesid), ja tegevus toimub suurepärases kohas, on lugu mitmekihiline ja üllatusi täis. 

Mõrvamüsteeriumi mängust saab päris mõrv või kaks või kolm või on see kõik osa suuremast mängust? Kes mängu alustas ja kes Blanki osalema kutsus? 

Väga ägedalt kokku pandud lugu! Mängige kaasa ja vaadake, kas lahendate selle müsteeriumi ennem, kui see teile samm sammult lahti seletatakse.

Your Christmas or Mine?

Film: Your Christmas or Mine? (2022) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.imdb.com/title/tt21994906/   

Haley ja James on noored armunud. Nad mõlemad muudavad viimasel hetkel meelt, et nad tahavad üksteist jõulude ajal üllatada, seega otsustavad nad ühineda teisega rongil, mis viib neid koju. Kuid nad on jaamas üksteisest möödunud ja istuvad kallima kodulinna viivas rongis üksi.

Comedy, Family, Romance

Mis on jõulude ajal üldiselt arvates kõige tähtsam? Nagu te seda igast jõululoost, filmist, sarjast, raamatust teate, see on pere. Kuid pered on vägagi erinevad! 

Hayley ja James on noored dramatudengid. Nad on alles paar kuud koos olnud, seega teavad nad üksteisest ainult kõige tähtsamaid asju (kuigi nad usuvad millegipärast, et nad teavad kõike). Kui nad siis jõuludeks koju sõidavad, teavad nad, et see mis neid ees ootab, pole see, millega nad tahaks oma kallimat üllatada. Kuid viimasel hetkel, juba rongis istudes, otsustavad nad oma kallimaga koos nende koju minna, kuid satuvad teise inimese koju üksi ja see mille nad eest leiavad on, kergelt öeldes, šokeeriv.

Jamesi isa on krahv ja ta vihkab jõule ja ta ei tea, et poeg õpib näitlejaks. Haley pere on suur ja lärmakas ja pealetükkiv ja ei tea, et ta on oma kihluse katkestanud. Seega on neil mõlemal saladusi. Nagu ikka sellistes lugudes, võidab jõuluime ja kõik on lõpuks õnnelikud, kuid see kõik on liialt imalalt jõulune ja hollywoodilik, isegi kui on tegu Briti filmiga.

Spirited

Film: Spirited (2022) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.imdb.com/title/tt10999120/  

Charles Dickensi surematu jõululoo muusikaline versioon.

Comedy, Family, Musical

Kuidas oleks, kui paneks kokku sellised filmid nagu - wait for it! - La-la-land, Free Guy, Elf ja Bill Murray Scrooged. Sellisel juhul saategi filmi, mille peaosades on Will Ferrell ja Ryan Reynolds.

Siin on muusikat, poliitse korrektsuse piiridel tantsimist, huumorit, nii musta kui vööalust, klassikat ja modernset, natuke Dead Pooli ja palju Ferrelli.

Hea meelelahutus.

Avatar: vee olemus

Film: Avatar: The Way of Water (2022) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.imdb.com/title/tt1630029/  

Enam kui kümme aastat pärast esimeses "Avatari" filmis kujutatud sündmusi viib James Cameron meid tagasi sellele kaugele planeedile. Loo keskmes on Sully perekond, Jake (Sam Worthington), Neytiri (Zoe Saldana) ja nende lapsed. Hädad, mis neid jälitavad, pingutused üksteise kaitsmiseks, ellujäämise nimel peetavad heitlused ning neid tabavad tragöödiad...

Action, Fantasy, Adventure

Lühidalt - Avatar kohtub Titanicuga.

Aga alustame siiski esimesest filmist, sest enne kui ma kinno läksin vaatasin ma kodus üle taas esimese osa, pikendatud versiooni. Noh, esimene oli ju Esimene 3D film, seega oli see võimas ja ma jõudsin kinno seda vaatama suisa seitse korda. Visuaal oli see mille pärast seda nii mitu korda sai vaadatud, sest sisu on ju kohutav, ja nüüd uuesti vaadates sain ma selles veel kord kinnitust, et tegelikult on lugu väga ameerikalik - inimkond avardab oma eksistentsi piire ja esiteks loomulikult asutakse loodusvarasid hoolimatult enda jaoks kaevandama, siis tulevad teadlased ja kui kokku saavad teadlased ja sõdurid ning ka kohalikud, siis sünnib kangelane, kes asub oma inimeste teadmiste ja tõdemustega päästma kohalikke. Ja see mis on lubatud ameeriklastele ei ole loomulikult lubatud teistele. Oh jah, sellel filmil oli võimas visuaalne pool. ;)

Ka teisel osal on ainus tugev külg visuaalne, kuigi see pole enam nii sensatsiooniline, kuna me oleme seda kõike juba näinud ning nüüd kui seda ei pakuta enam ainult 3D versioonis (mina vaatasin 2D versiooni), siis pole ka enam seda AHAA momenti. Ja sisu on … ning näitlejad on … :(

Sisu on seekord põhimõtteliselt kahe mehe vaheline vaen, või õigemini ühe sõjardi pime raev ühe endise sõduri vastu. Ja see raev põhjustab ka paljude teiste süütute olendite surma (nagu ameerika filmides ikka, ühte “paharit” tuleb ju kinni püüda kõige suurema väega ja kõige suurema tulega, ning kes need kõrvalseisjad üldse on ja kellele neid vaja on, oma viga, et vales kohas olid). Ja et lugu ikka visuaalselt võimsam oleks, tehkem need samad tigedad sõdurid esimest osast seekord siis suureks ja siniseks ja seda tigedamaks, kui nad saavad teada, et nende inimesed said surma tänu Jakele. Üleüldse see, et need sõdurid said endale ka sinised avatarid on jabur, aga lisades veel juurde selle, et nad on elusad, ilma oma inimesteta, on veelgi jaburam, kuna Jake avatar sai ju iseseisvaks alles siis kui Pandora hing talle selle võimaldas …, ja siis veel see hullumeelne idee, et tätoveering on osa DNA’st või mis iganes koodist, millega avatarid ehitati või siis oli üks uutest asunikest Pandooral tätoveerija (võibolla aga on see seesama tätoveerijat, kes kaunistas mereelanikke ja nende hingeloomi - suuri vaalataolisi olendeid)… mida iganes, see kõik on niiiii jabur.

Ning ärgem unustagem seda salapärast Kiri viljastamist! Mina pakun, et Grace ei veetnud meeldivalt aega mõne kohalikuga või siis teise avatariga vaid see oli hoopis Pandora hinge pakutud uus võimalus, kuidas Grace saaks edasi elada, lisades Grace teadmistele ka enda teadmised ja võimed - mingis mõttes võib seda vaadata nagu jumalikku rasedust ja Kiri oleks nagu … laske oma fantaasial ise lennata.:)

Kuid minnes uute tigedate avataride juurest kohalike juurde … see uus veemaailm on vaimustav, kõik need uued taimed ja olendid ja kaadrid vee all, kuid kahjuks on kohalikele antud vägagi inimlikud pahed, mis on filmi mõttes vajalikud, kuid samas teevad loost liialt holliwoodiliku. Kui Jake oma suure perega põgeneb sõjardi viha eest merekoloonia juurde (vabandust, kuid ma ei mäleta selle rahva nime) peavad loomulikult pealiku lapsed käituma nagu tüüpilised teismelised, mõnitades uustulijate erinevust ja selle asemel, et neid endi sekka sõbralikult vastu võtta, kasutavad nad võimalust neid eluohtlikesse situatsioonidesse seada. Mitte et Jake lapsed ise ohtusid ei otsiks ja ei satuks ohtlikesse olukordadesse, kuid … noh jah.

Ja siis jõuame me selle kohani, kus kohtavad Avatar ja Titanic :) kuid mida see tähendab, peate ise vaatama.

Paar sõna ka näitlejatest. Kui esimeses osas olid enamus näitlejaid tundmatud (vaid paari erandiga) ja seega ka loomulikumad (kui mitte arvestada nende paari tuntud näo ülenäitlemist), siis selles osas ajavad ka noored ja tundmatud näitlejad oma sabasuled lehvikuna lahti ja seega teevad kõik suuremat šhoud kui vaja oleks, sest kõik teavad ju juba ette, et edaspidi seostatakse nende nime alati selle filmiga ja ükskõik millega nad ka oma karjääris hakkama ei saaks, on nad alati See ja See Avatari teisest filmist. Lisaks sellele, et mõned tahavad end sinise avatarina meeldejäävaks teha, on siin ka üks “Mowgli” (laps, kellest polnud esimeses osas sekundiki juttu, kes jäeti Pandorale, kui “pahad” minema saadeti) kes näitleb kohe eriti üle, et ta ikka oma siniste kolleegide vahel meelde jääks. Ja nii nad selle filmi ära rikkusidki.

Seega, kui te pole veel ise aru saanud, oli see minu jaoks üks vägagi suur pettumus ja selle kolme tunni jooksul jäi mulle silma niivõrd palju vigu, et filmi visuaalset poolt oli vägagi raske nautida. Ja mis kõige hullem, neil on juba valmis kolmas osa (kinos 2024) ja plaanitakse veel ka neljandat ja viiendat ja kuuendat ja …..

What’s Love Got to Do with It?

Film: What’s Love Got to Do with It? (2022) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.imdb.com/title/tt13430858/      

Kultuurideülene rom-com.

Comedy, Romance, Pöff

Noh jah. Millest alustada? Esiteks, see film pole kuidagi seotud selle tuntud lauluga! Teiseks see pole “Love, Actually” või “The Best Exotic Marigold Hotel” uus versioon! See on tegelikult üks järjekordne kultuurideülene rom-com, mis on täis klišeesid, nagu paljud teised rom-comid, mis käesoleval aastal nii suurtele kui ka väikestele ekraanidele jõudnud on, seekord pole tegelased lihtsalt mitte ameeriklased vaid inglased.

Aga millest see film siis on? Zoe (Lily James) on auhinnatud dokumentalist, kuid ta pole edukas olnud kohtingutes. Tema lapsepõlvekodu naabripoiss Kazim (Shazad Latif) õpib arstiks ja tahab olla hea poeg, ning on nõus sellega, et tema vanemad talle naise otsivad. Kui Zoel on vaja uut ideed, millest järgmist auhinnaväärilist dokut teha, pakub ta välja ettemääratud abielu, et ta jälgib Kazimi teekonda naise leidmisest kuni abieluni, kui mitte kaugemale.

Noh jah, võite kolm korda arvata, kas siin on tegu armastusse kõndimisega või eluaeg armastuse kõrval kõndimisega, lihtsalt siiani on nägemisvälja piiranud traditsioonid ja kultuur.

Ma oleks oodanud sellist filmi Bollywoodist (noh siis oleks ta vähemalt tunnike pikem olnud ja me oleks näinud palju rohkem tantse ja laule, kui praegu), kuid briti versioon on imelik - Zoe ema Cath (Emma Thompson) on halb version teiste kultuure omaks võtta proovivast londonlasest, James (Oliver Chris) on karikatuurne versioon loomaarstist, kellel pole loomade kõrvalt aega kohtamas käia, seega nõustub ta Zoe ema kosjasobitamisega. See pidev armastuse ja õige otsimine on täpselt samasugune muinaslugu, nagu Zoe neid pidevalt oma sõbranna lastele räägib, sest see mida tegelikult otsitakse, on kedagi kes oleks suurepärane nii voodis kui seltskonnas ja et see kõik püsiks samal tasemel igavesti.

Üks kahest, ma kas olen sellistest filmidest välja kasvanud ja küüniliseks muutunud, või on viimasel ajal romantiliste komöödiate tase väga väga madalale kukkunud, keskendudes liialt “huumorile”, kultuuriülesusele, ning sponsortie toodete reklaamimisele.

Kahju, kuid see oli üks väga nõrk film.

The Son

Film: The Son (2022) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.imdb.com/title/tt14458442/      

Peeteri elu on kiire, tal on käed täis uue elukaaslase ja pojaga, kui ta eksnaine tuleb talle rääkima tema teismelise poja Nicholase probleemidest.

Drama,  Pöff

Jälle üks etenduse järgi tehtud film.

Aga lugu on siis järgmine ja sama vana nagu üks tänapäevane teismeliste äng.

Edukal ärimehel on poeg endisest abielust ja ka väga noor uus poeg. Tal on isa, kes on alati oma karjääri oma perest ettepoole tõstnud ja ta loodab, et tema pole selline isa, kuid …

Tuleb välja, et tema poeg pole juba kuu aega koolis käinud, kui küsitakse, miks, ei oska ta vastata, kõik on talle nii raske ja rõhuv ja keegi ei mõista teda ja temas valitsevat valu saab ta vallandada vaid siis kui ta endale haiget teeb. Ta tahab nii ema juurest ära, tahab isa ja oma uue venna juures elada, kuid ta tahab ka, et ta vanemad taas koos oleksid, ja ta ei mõista kuidas ta isa uus naine temaga sai mehkeldama hakata, kui ta teadis, et mees on abielus ja tal on poeg …

Minu jaoks koosnes see lugu mitmest tänapäevaste noorte probleemidest mida mina ei mõista - vanemate lahutusega mitte leppimine; kõik kes neid ümbritsevad, on neid alt vedanud; kõik neid ümbritsevad on intellektuaalselt neist madalamad; nad ei tea, mida nad teha tahavad oma eluga ja neilt ei tohi seda ka küsida, sest see piirab nende loomingulisust ja valikuvabadust; neil on õigust kõigile halvasti öelda, kuid hoidke piip ja prillid, kui te neid kuidagi kritiseerite.

See on raske lugu. See on lugu täis ängi, täis raskeid valikuid ja pidevat eneses kahtlemist ning munakoortel käimist. Kas valetajat saab usaldada, kui ta sind ilusti ja südamest palub? Kas lahkujat saab kinni hoida, kui sa nii väga soovid, et ta jääks? Kas on midagi kohutavamat kui ellujääja süütunne?

Vaal

Film: The Whale (2022) Hinne: B Lühikokkuvõte:https://www.imdb.com/title/tt13833688/     

Eraklik inglise keele õpetaja püüab oma võõrdunud tütart taas tundma õppida

Drama,  Pöff

See üks lause, millega IMPD’s seda filmi iseloomustatakse, on vaid pinnavirvendus sellest, millest see film tegelikult on.

Charley annab tõesti loovkirjutamise loenguid … online kursusena ja keegi tema õpilastest ei tea milline ta välja näeb. Tal ei käi külas keegi peale koduabilise/põetaja/endise poisssõbra õe. Ta on suur. Nagu te ta postrilt näete, ta on SUUR. Ta suudab vaevalt liikuda ja tema kirg on toit. Ning kui ta nii jätkab (filmi alguses saab ta kerge südari) siis pole teda enam kauaks.

Just siis kui ta on südarit saamas, ilmub tema ukse taha Thomas, jumalasõna kuulutaja, kelle ta kutsub sisse, et poiss loeks talle ette üht esseed “Mobi Dickist”. Kui kriis on möödas ja Liz on kohale jõudnud, saadavad nad Thomase minema.

Teades nüüd, et tal pole enam palju jäänud kutsub Charley oma tütre endale külla. Ta pole tüdrukut näinud üheks aastat, sellest ajast kui tüdruk oli kaheksa. Ellie, nagu teismelised ikka, on täis viha ja põlgust ja ka kurjust … nagu hüljatud kassipoeg, turtsub ja sisiseb.

Kui Charley pakub talle raha, on tüdruk nõus jääma, mingiks ajaks, kui isa tema eest ta kirjandid valmis kirjutab. Samal ajal ilmub taas välja Thomas, kes on ikka väga kindel, et  kui Charley kuulab jumala sõna, siis saab ta terveks, et Thomas on saadetud tema ukse taha tema kõige haavatavamal hetkel põhjusega.

Mida Thomas ei tea, on see, et Charley hädade põhjuseks, miks ta on emotsionaalne sööja ja miks ta enda ees ei hoolitse on just nimelt religiooniga seotud kaotus ja mitte ühegi entusiastliku noore jutt ei pane teda uskuma sellesse, kes ei kuula meid tegelikult ja kes ei hooli neist pisikestest ussikestest sellel sinisel pallil.

See film on tehtud teatrilavastuse põhjal, seega toimub kõik ühes väikses korteris, osalisi on kuus ja ajaliselt kestab kõik ühe nädala. Selle nädala jooksul saab selgeks räägitud nii mõnigi asi, mis siiani polnud selgeks räägitud, paljastatakse nii mõnegi osalise tõeline pale, nende saladused ja võibolla suunatakse neid ka õigele teele. See on lugu kahest kõige surmavamast inimkonna küljest - ülekaalulisus ja hoolimatu julmus - kaks asja, mida Ameerikas on omamoodi au sisse tõstetud, tehes ülekaalulistest filme ja seriaale, ning ka hoolimatu julmus on täiesti tavaline osa noorte filmidest ja seriaalidest … kõigil on ju õigus olla need kes nad tahavad olla, vahet pole, kas see teeb neile endile liiga või teistele, nad tahavad olla sellised ja me peaksime nende valikut austama. 

See on kurb lugu ja eriti kurvaks teeb asja see, et Charleysuguseid on palju ja neid saavad aidata ainult nad ise. Nagu Charley ise ütles, olge ausad ja kirjutage asjadest nii nagu nad on.

Menüü

Film: The Menu (2022) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.imdb.com/title/tt9764362/       

Kaks noort reisivad koos ülejäänud külalistega väiksele saarele, et nautida eksklusiivses restoranis vägagi eksklusiivset menüüd, mille on peakokk ekstra neile valmistanud, koos väikeste šokeerivate üllatustega.

Thriller, Comedy, Horror, Pöff

“Menüü” sobib suurepäraselt selliste filmide nagu “Fantasy Island”, “Ready or Not”, “The Hunt” ja kõik teiste selliste lugude hulka, kus kuhugi üksildasse kohta kogutakse kokku inimkonna “halvimad” esindajad või siis kutsuvad need “halvimad esindajad” endi sekka tavainimesed, et nendega siis natuke “nalja” teha.

Kõigil külalistel on põhjus, miks nad sinna on kutsutud, mõni põhjus on tähtsam teine tühisem, kuid nad kõik on kuidagi peakokka solvanud. Kuid selles seltskonnas on üks, kes ei peaks seal tegelikult olema, seega kuhu ta liigitada, kas kööki või söögisaali? Tegelikult pole ju vahet, sest õhtusöögi lõpp on suisa plahvatuslik.

Kuid siiski, kui üks osa toidus läheb valesti, siis rikutakse ka ju terve söök! Aga äkki on siiski võimalik mõni käik siiski päästa, kui lisada mingit muud koostisosa, või muuta midagi küpsetamise ajas või viisis?

See oleks üks igati hurmav kogemus, vaatamata mõne roa toorusastmele või siis teise vürtsisusele, kuid see, et kogu menüü lõpetavad Ameeriklaste lemmikud - juustupurger ja smoorid - rikub kogu naudingu.

Eriline meelelahutus ja suurepärased näitlejad.

Naise sõna

Film: She Said (2022) Hinne: B Lühikokkuvõte:https://www.imdb.com/title/tt14807308/    

Ajalehe New York Times ajakirjanikud Megan Twohey ja Jodi Kantor olid need, kes tõid lugejateni ühe meie aja kõige olulisema loo - loo mis pani aluse #MeToo liikumisele ja põrmustas aastakümneid kestnud vaikuse Hollywoodis toimuva seksuaalse ahistamise ümber.

Drama,  Pöff

“Naise sõna” on taas kord üks ajakirjandusliku triumfi dramatiseering. Seekord on siis aluseks Harvey Weinsteini aastaid kestnud väärtegude paljastamine, kui Thowey ja Kantor veensid tema ohvreid oma lugu rääkima, ja seda just selle eesmärgiga, et nende tütred ei peaks kunagi sellist kohtlemist taluma võimukate meeste poolt, nagu veel eelmisel sajandil ja ka selle sajandi alguses täiesti iseenesest mõistetavaks peeti. 

Selles pooldokumentaalis lööb kaasa ka Ashley Judd, kelle julge avalik tunnistus toimunud ahistamisest oli see, mille abil said Thowey ja Kantor tõestada, et nad ei peksa niisama segast, vaid avaldavad tõde. Üleüldse, on sellel filmil vägagi arvestatav näitlejate kooslus, ka kõige väiksemates osades on näha suuri nimesid, kuid selle ühe rolli on filmitegijad väga oskuslikult välja mänginud, et keegi ei peaks oma resümeesse panema, et ta on seda inimest kehastanud.

Teistel sellise sisuga filmid on auhindade jagamisel vägagi edukad olnud, saab näha, kuidas neil läheb, sest film on ju hea ja näitlejad on suurepärased.

Inisherini hinged

Film: The Banshees of Inisherin (2022) Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.imdb.com/title/tt11813216/      

Eluaegsed sõbrad on pole seda enam ühtäkki, kui üks neist otsustab järsult teisega sõpruse lõpetada, ning selle tagajärjed on mõlemi jaoks julmad.

Drama, Comedy, Pöff

Iirimaa. Rohelised laiuvad aialapid. Meri. Koduloomad. Saareelanikud. Nad teavad üksteist juba ammu. Neil on oma harjumused. Nagu Pádraic Súilleabháin ja Colm Doherty, nad on alati iga päev kell kaks läinud kõrtsi, et teha õlle või paar. Nad räägivad … mitte millestki, nad … on sõbrad ja kõik teavad seda, seega on väga imelik kui Pàdraic üksi kõrtsi tuleb ja veelgi imelikum kui Colm ütleb talle, et nad pole enam sõbrad ja mis veelgi hullem, et Pàdraic ei tohi temaga enam rääkida, sest Pàdraic on igav. Siiani pole ta igav olnud, kuid nüüd on ta igav. Ning veel - kui Pàdraic ikkagi Colmiga räägib, siis lõikab ta endal sõrme otsast, ning kui Pàdraic ikka tuleb temaga rääkima lõikab järgmise …

Sellel saarel elavad imelikud inimesed (nagu väikesaartel ikka). Neil on omad harjumused ja omad kiiksud. Mõne kiiksud on heatahtlikud, teise omad pahatahtlikud. Igaüks tahab uudiseid kuulda, kuid on ka uudiseid mida keegi ei taha kuulda. Nad kõik elavad üksteise taskus ja kõik teavad kõigist kõike, kuid nende seas on ka inimesi, kes tahavad elada teistsugust elu, tahavad teha midagi, mis midagi tähendaks ka paar sajandit hiljem ja näha oma elu jooksul rohkem kui väikest hütti, koduloomi ning imelikke saareelanikke. 

Selles filmis on nalja (sellist musta huumori nalja) ja on draamat (sellist üksikute, isoleeritud inimeste üksluise elu draamat) ja mis kõige tähtsam, siin on suurepärased näitlejad ja vapustavad loodusvaated.