Hotell

Film: Hotel (2013)

Vaatamise/valimise põhjus: PÖFF ja Alicia Vikander

Hinne: A

Filmi lühikokkuvõte: Erika on kujundanud omale täiusliku elu, kus kõik läheb nii, nagu ette nähtud ja kõik läheb hästi. Hea töö, ilus kodu, armastav mees ja peagi sündiv laps. Ent elu on täis ootamatusi, eriti, kui seda liiga detailselt ette plaanida, ning järsku avastab noor naine ennast maailmas, mida ta ei olnud ette näinud, vales maailmas, kellegi teise elus, sest tema elu pidi minema teisti. Kumb on su päris elu – see, kuhu sa õnnetuse läbi sattusid, või see, mida pidid päriselt elama?

Kuidas seda vale elu elada ja leppida, et elu ongi nüüd selline ja seda teist, ettenähtud elu ei tule?

Ühel kohtumisel pahvatab Erika grupiteraapia kaaslane välja soovi olla keegi teine, puhata kõigest sellest, mida enda sees kaasas kanname ja minna kuhugi, kus ta saaks olla selline, nagu tahaks. Selle mõtte külge klammerdudes algab seltskonna seiklus hotellist hotelli, aidates üksteisel leida seda inimest, kes nad tahaksid olla, ja elu, mida nad tahaksid elada.

Drama

Vot see oli üks raske lugu, kuid samas nii positiivne film.

Eks me kõik oleme aegajalt tundnud seda tunnet, et tahaks oma elust välja astuda, unustada kõik see ja olla keegi teine- keegi kes me sügaval sisimas tahaks olla, kuid kas siis asjaolud või miski muu ei lase meil olla. Meil kõigil on ju unistusi, mis mitte kunagi ei saagi täituda, kuid samas kui need täituks oleksime me hoopis teised inimesed. Igal ühel on oma viis kuidas põgeneda reaalsusest, mis on meie elu, kui selle reaalse eluga kaasnev stress liiga koormavaks muutub.

Selle filmi tegelased on kõik väga erinevad inimtüübid – koolikiusamise ohver, patoloogiline valetaja, madala enesehinnanguga inimene, traumajärgse stressi all kannataja ja täiskasvanud laps. Tüübid kes igapäevaselt meid ümbritsevad, kuid me ei näegi neid, sest nad hoiavad oma probleeme enda sees ja probleemid aina süvenevad. Nemad viiekesi leidsid võimaluse oma koormat kergendada, lasta oma tunded vabaks, leida endast see inimene, kes lepiks sellega, mis neil on ja mida nad kunagi ei saa, leides vahepealse ja rahuldust pakkuva kesktee.

Kuigi oli tegu raske teemaga polnud film sugugi tume ja rõhuv, vastupidi, seda raskust ja sellest üleaamist näidati positiivses valguses.

Kõik näitlejad olid väga head – Alicia Vikander, keda olete varasemalt näinud Kuniglikus Armuloos ja Viies võim. David Dencik on olnud nii Lõhetatoveeringuga tüdrukus, kuid Plekksepp, Rättsepp, Sõdur ja Spioonis. Teised peategelase on kaasa löönud rootslaste Wallanderis ja muudes rootsi filmides.

Kui ma koju läksin, sattusin ma muusikat kuulates selle loo peale ja ausalt, see sobis kohe väga hästi selle filmi järgi: