Mary, šotlaste kuninganna

Film: Mary Queen of Scots (2018)

Hinne: D

Lühikokkuvõte: Suurejooneline ajalooline draama kujutab karismaatilise kuninganna Mary Stuarti (Saoirse Ronan) tormilist elukäiku ja vastuolulisi suhteid Inglismaa kuninganna Elizabeth I-ga (Margot Robbie).

Tegu on hinnatud teatrivisionääri Josie Rourke’i filmilavastaja debüüdiga, mis baseerub Dr. John Guy raamatul “Šotlaste kuninganna: Mary Stuarti tõeline elu”. See murranguline teos tõi avalikkuse ette uusi seni tundmata fakte Mary ja Elizabethi kohta. Sajandite vanuse kuninganna-loo efektne filmikäsitlus on oma teemades üllatavalt päevakajaline ka nüüdisaja maailma naiste jaoks.

Religioosses plaanis rahututel aegadel katoliiklaseks sündinud Mary saadetakse imikuna turvalisuse kaalutlustel katoliiklikule Prantsusmaale, kus ta 15-aastaselt abiellub Prantsusmaa troonipärijaga. 16-aastaselt kuningannaks saanud ja juba 18neselt lesestunud, paneb Mary vastu poliitilisele survele uuesti abielluda. Selle asemel naaseb ta kodusele Šotimaale, et nõuelda oma õigusjärgset trooni. Kuid vahepeal on riigis kontrolli haaranud protestandid ja noore kuninganna poolvend krahv Moray. Ainuüksi dogmaatiline ja naistevaenulik religioosne kogukond muudab Mary trooniletuleku keeruliseks, rääkimata veel pingetest, mida lisab asjaolu, et Šotimaa ja Inglismaa kuuluvad mõlemad jõulise Elizabeth I haldusalasse. Noored rivaalitsevad kuningannad tajuvad teineteises nii suurt ohtu kui ka vastastikust uudishimu ja imetlust. Konkurentidena poliitikas ja armuintriigides peavad need ambitsioonikad naised otsustama, kuidas mängida maskuliinse maailma veriseid võimumänge. Võtnud sihiks olla riigijuhtimises kaugelt enam kui võimsate nõuandjate poolt juhitav marionett, kinnitab Mary peagi oma õigust ka Inglismaa troonile ähvardades sellega Elizabeth'i suveräänsust. Reetmised, mäss ja vandenõud õõnestavad mõlemat kuningakoda muutes Euroopa ajaloo kulgu.

Drama, History, Biography

Oh jah.

Me ju kõik teame seda lugu. Sellest on kirjutatud palju raamatuid ja tehtud palju filme, üheks kuningannast korraga ja ka mõlemist korraga. Treiler on ju suurejooneline ja näitlejad on fantastilised.

Minu esimene hoiatustuluke läks põlema siis, kui üks kirjanik märkis ära, et huvitaval kombel on Mary, kes oli inglane, on siin filmis pandud rääkima šoti(iiri) aktsendiga. Kuid endiselt ma tahtsin filmi näha, Margot Robbie ju ikkagi.

Tänapäevane maailmavaade suudab ikka kõik ära rikkuda. Kuna nad seekord ei suutnud kuningannasid lesbideks teha, siis tehti esimene abikaasa ja õuelaulik armukesteks. Miks küll ometi?

Ja üldse see aeglane ja teksariiet täis film on tõend sellest, et kui naine tahtis olla kunagi edukas, siis pidi temast saama seelikus mees ning kui ta oli noor, ilus ja temast sai ka ema, siis võis olla kindel, et üskkõik kui väga ka tema mees talle armastust ei vandunud, sai temast peagi joodik, võimuahne narr, kes oli nõus millega iganes, peaasi, et ta saaks endale tiitli Kuningas. Ja kui kuninganna oli noor ja ilus, siis on ta kindlasti hoor ja tema laps on kindlasti kellegi teise oma ja ta on oma tiitli, mehe ja lapse saanud kindlasti nõiakunsti kasutades. Põhimõtteliselt siis sama kui spioonidelgi, mida vähem on sinu elus neid keda saab sinu vastu ära kasutada, seda kindlamalt sa oma kohal püsid. Et siis taas kord film, mille treiler on paljulubav, algus kaasakiskuv ja ülejäänud film on üsnagi piinarikkalt aeglane ja jabur.

Aga näitlejatest ka. Saroise on hea näitlejanna, kuid kordki oleks ta võinud oma iiri katsendi ära unustada ning mõelda sellele, et ta mängib siiski Inglise kuningapere esindajat, kes on kasvanud ja hariduse saanud Inglismaal ja Prantsusmaal, mitte šoti mägismaal. Margot on ka suurepärane aga ma ei saa, kui ta on ekraanil valge näo ja punase peaga, siis puudub minu jaoks tema põselt vaid südamekujuline ilumärk, et temast saaks Harley Quinn. Kuid üllatusi oli ka. Joe Alwyn oli taas kord kuninganna soosik (eelmine kord siis kuninganna Anne õukonnas, filmis Soosik) kuid tõelised üllatused olid minu jaoks Guy Pearce, David Tennant, Martin Compston, Brendan Coyle ja Jack Lowden, kaks esimest neist olid täiesti erinavad oma tavalistest karakteritest (Davidit ei tundnud ma üldse ära), Brendanit ja Martinit olen ma harjunud nägema väiksel ekraanil ning Jack on loodetavasti uus tulija, sest ta oli Darnley rollis suurepärane.

Et siis jah, taas kord suurejooneline lugu Inglise õukonnast, taas kord uusverioon Elisabeth I’st, kuid see versioon oli tehtud liialt tänapäevaseks ja lugu ei kandnud ka algusest lõpuni välja.