Pimenurk

Film: Plindsone (2018)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: Pimenurk on lugu vaimuhaiguse hallalast, kohtadest, seisunditest mida on raske avastada, nagu seda kogeb ka ema, kes avastab, et ta tütar on püüdnud hakkama saada suuremate probleemidega, kui ta kunagi välja on näidanud.

Drama

Pimenurk on poolteist tundi ühe perekonna kõige kohutavamast hetkest nende elus. Lugu Theast, kes on koolis hea õpilane, käsipallimängija, abivalmis sõbranna ja armastav tütar. Lugu on emast, kes armastab oma mõlemat last. Isast, kes on valmis oma laste pärast milleks iganes.

Kui perekonda tabab kohutav õnnetus, on ema šokis, kuid ta pole nõus oma tütre kõrvalt lahkuma, kui isa kohale jõuab on ta valmis minema läbi seina, et vaid tütre juurde jõuda. Oodates arstidelt uudiseid hakkavad nad süüdistama kõiki ümbritsevaid, otsima põhjuseid nendest kes on juba lahkunud.

Kuid mitte kordagi ei küsi keegi, kui kõrgelt ta kukkus ja miks. Seda kõige tähtsamat küsimust – MIKS? – ei küsi keegi. Kõik räägivad vaid kui tubli ja armastav ja õnnelik Tea oli, kuigi ta varajane lapsepõlv oli koos emaga, kes põdes raskekujulist depressiooni ja polnud võimeline last kasvatama. Kuid keegi ei näinud seda, et Tea võiks põdeda sama haigust kui ta ema, et tal võiks olla probleeme ja keegi ei küsi MIKS?

See oli dokumentaalfilmi stiilis filmitud peredraama, mis algab Tea käsipallitrenniga ja lõppeb sellega, kui Tea ema keerab Tea voodisse magama koos tema vennaga, kinnitades talle, et ta võib alati emale rääkida kõigest, mis teda vaevab. See oleks nagu meeldetuletus, et õnneliku maski taga võib olla õnnetu hing, et mitte me kõik ei ole võimelised rääkima sellest, mis meie hinge vaevab ja keegi ei tea, mis võib olla see viimane tikk, mis murrab kaameli selja.

Festivali film valusast teemast.