Something Wicked This Way Comes

Film: Something Wicked This Way Comes (1983)

Sisukokkuvõte: Illinoisis, Green nimelise linnakeses elavad kaheteistaastane Will Halloway ja Jim Nightshade. Nad on naabrid ja parimad sõbrad. Willi isa, Charles Halloway on vanem mees ja kohaliku raamatukogu hoidja, samas kui Jim ja tema ema ootavad pikki silmi isa ning abikaasa koju saabumist, mida ilmselt kunagi ei juhtu. Poisid teavad linnakeses kõiki, nii oma õpetajat, kes nutab taga oma nooruse ilusust; üksildast habemeajajat, hr. Crosettit, kelle pole ei tüdruksõpra ega naist; ning Edi nimelist baaripidajat, kellel puudub jalg ning käsi, kuid kes unistab jalgpalluri karjäärist. Ühel päeval ostab Jim rändavalt kaupmehelt, Tom Furylt, piksevarda sest mees räägib pidevalt lähenevast tormist. Samal ööl kuulevad poisid salapärase rongi saabumist ning kui nad läbi metsa jooksevad et selle saabumist vaadata, ei näe nad rongi hinglistki. Kuid samas leiavad nad et hr, Pimeda Pandemonium Karneval on üles seatud nautimiseks ning nad luusivad seal ringi. Peagi mõistavad nad, et masenduses ning ahned inimesed kaovad linnakesest ning hr. Pime ja Tolmu Nõid täidavad nende soove. Vastutasuks, saab hr. Pime nende hinged endale. Nüüd otsib hr. Pime poisse aga Charles Hollowayl on tema isa päevik, kus on juttu sügisesest karnevalist ja see teadmine võib olla nende viimane abi kurja alistamisel.

Fantasy, Mystery, Thriller

See on Ray Bradbyri samanimelise raamatu 1983 ekraniseering. Ma pole raamatut lugenud, kuigi ta ootab mul juba pikemat aega lugemise järjekorras, seega saan ma rääkida ainult filmist.

Seda filmi võik võtta kui Cirque du Freaki ja IT’i algallikat. Miks nii? Aga selle pärast et siin on tegu imeliku tsirkusega, mis ilmub välja mitte kusagilt, pakub imelikke etendusi ja kurioosumeid vaatamiseks, ning tähtis osa on siin tsirkuses ka ämblikel ja väikestel inimestel. Ja siis on siin see mingi aja tagant korduv laste ja täiskasvanute kadumine linnast, ning see kõik on seotud sellega kui linna tuleb meeldiv kuid hirmutav tegelane, ning linnakest saavad päästa vaid ettevõtlikud lapsed.

Oma aja kohta oli see väga hästi tehtud film ning kuna käsikirja on filmile kirjutanud Bradbury ise, siis ma loodan, et see on ka raamatuga üsnagi sarnane. Ka näitlejad on head. Ainukesed tulltavad nimed tänapäeva vaatajatele on ilmselgelt Jason Robards, Jonathan Pryce ja Diane Ladd. Üks asi seose näitlejatega aga häiris. Need kaks poissi Vidal Peterson ja Shawn Carson – ilmselt tehti seda filmi väga pikka aega või tuli poistel vahepeal kool vahele, sest on stseene, kus poisid on palju pikemaks kasvanud ja Willil on isegi parukas pähe pandud, või on tal hoopis dublant kõige õudsemate kohtade peal, sest ta ise ei suutnud seda kohta mängida, või hoidsid vanemad teda emotsionaalsest traumast, kui teda ämblikega üle kallati või ta peeglisaalis isa päästma peab.

 

Hea õudusfilm, mis antud versioonis ajaks lastel une ära, kuid kui tänapäeval sellele filmile uusversioon tehtaks, siis oleks see ilmselt veelgi õõvastavam juba ainuüksi selle pärast, et visuaalseid eriefekte oleks võimalik paremaid teha.