Hinne: C
Sisukokkuvõte: Mina olen
Michale on uskumatu tõsielulugu Michale Glatzest, kõrge profiiliga gay
aktivistist, kes tekitas üleriigilise furoori, kui ta teatas, et ta polegi enam
gay ja hakkas kristlikuks pastoriks. Film jälgib Michaeli elu San Franciskos koos
tema poissõbea Bennettiga, kus ta on poliitiline aktivist, kuni tema isikliku
eneseleidmiseni. Pärast seda kui Michael elab läbi väga emotsionaalse hetke, hakkavad
teda kummitama kahtlused ja paranoiad ning ta kogeb kristliku ärkamist. Michale
ütleb lahti oma gay elustiilist, hülgab oma sõbrad ning asub „tõelise enese“
leidmisele. Ta uurib budismi ja mormonismi ning lõpuks saabub ta krislikusse
piiblikooli, kus ta kohtub oma tüdruksõbraga, Rebekahga, ning temast saab ta
oma kiriku pastor. See film jälgib ühe mehe kummitusliku teekonda läbi
tänapäevase arusaama armastusest, eitusest ning lunastusest.
Drama
Ok. Ma ausalt ei saanud hästi aru, mis selle loo mõte siis oli. Kas see
on tagurpidine lugu sellest kuidas gey avastab, et ta tegelikult on ikka
straight? Või siis lugu biseksuaalsest mehest, kes loobub meestest? Või oli see
lugu, kuidas patune leiab lunastuse jumalas? Otseselt ei ole siin ühtki liini
välja toodud, et mis on siis hea või halb või mis on õige või vale.
Michael (James Franco) on tüüpiline SF gay, kes on üleriigilise gayde
ajakirja toimetaja. Ta elab ja naudib vaba armastuse elu koos oma elukaaslase
Bennettiga (Zachary Quinto). Kui Bennett saab töökoha Kanadas, kolivad nad koos
sinna ja Michael alustab seal uue ajakirjaga ning siis teevad nad ka üheskoos
filmi, reisides mööda Ameerikat ning rääkides gay noortega, uurides nende
probleeme.
Üheks suurimaks probleemiks on see, et kristlikust perest noored
salatakse tihtipeale oma vanemate poolt maha kui nad oma orientatsiooniga välja
tulevad ning kirik on selliste noorte vastu väga vaenulik. Sellel teel leiavad nad
ka enda perekonda noore kaaslase Tyleri (Charlie Carver), kes koos nendega
edasi reisib ja nende juurde sisse kolib. Tyler õpib füüsikat, ning tema
unistus on saada kosmonaudiks.
Ühel segasel hetkel tabab Michaelit paanikahoog, mis tuletab talle
meelde, et tema isal oli südamerike, mille tagajärjel ta ühel hetkel siis
lihtsalt kokku kukkus ja suri, seega kardabki Michael, et see on ka tema
saatus. Pärast uuringute tegemist ja kuni vastused saabuvad elab Michael läbi
kahtluste ja kahetsuse hetke, kus ta hakkab kahtlema kõiges selles, mis teda
ümbritseb ning elus mida ta elab. Ta leiab taas piibli ja siis ka kristlikud
noored.
Ta lahkub Bennetti juurest ning läheb meditatsioonilaagrisse, kus ta
kohtub ühe oma kunagise tuttavaga (Avan Jogia), kes ühel hetkel keeldub olemast
Michalei süütunde peksukott, keda kord kallistatakse kord togitakse. Seega peab
Michael sealt lahkuma.
Tema järgmine peatus on piiblikool, kus ta kohtub Rebekahiga (Emma
Roberts), kes esialgu ei tea, kes Michael on, kuid siis suunavad ta
klassikaaslased Rebekahi arvuti juurde. Kuid see ei hirmuta neiut eemale, nad
püüavad Michali pattudest üheskoos üle saada.
Kogu selle aja peab Michale blogi, kus ta esialgu on suur gay õiguste
eest võitleja, siis teavitab et ta pole enam gay ning siis hakkab gay noori
ümber pöörama. Loomulikult reageerib ajakirjandus tema teavitustele häälekat ning
ka Bennett kirjutab omapoolse nägemuse toimunust, sest temalt küsitakse ju
palju seletust.
Selline segane lugu, kuid kui rääkida gaydest ja piiblist, siis sellel
teemal on väga hea raamatu kirjutanud Eric Shaw Quinn „The Prince’s Psalm“.
Seega, head näitlejad kuid seganu lugu.
No comments:
Post a Comment