Mina enne sind

Film: Me Before You (2016)

Hinne: B++

Sisukokkuvõte: Tihti leitakse armastus sealt, kust seda kõige vähem oodatakse. Mõnikord viib see kuskile, kuhu sa kunagi ei plaaninud minna.

Louisa „Lou“ Clark (Emilia Clarke) elab Inglismaal vanamoelises väikelinnas. Ilma selge sihita omapärane ja loominguline 26-aastane tütarlaps vahetab aina töökohti, et aidata oma ühtehoidval perel hakkama saada. Tema tavapärane optimistlik ellusuhtumine pannakse proovile, kui ta seisab silmitsi uue tööalase väljakutsega. Ta läheb tööle kohalikku „lossi“, kus ta hakkab hooldajaks ja seltsiliseks noorele rikkale pankurile Will Traynorile (Sam Claflin), kes jäi kahe aasta eest juhtunud õnnetuse tagajärjel ratastooli ja kelle kogu maailm muutus vaid ühe silmapilguga. Endise seiklusrikka noormehe asemel on nüüd alles küüniline Will, kes on elule käega löönud. Aga seda hetkeni, mil Lou otsustab talle näidata, et elu on ikka elamist väärt. Ühiste seikluste käigus saavad nii Lou kui ka Will rohkem, kui nad lootsid, ning nende elud ja südamed muutuvad rohkem, kui nad iial oleksid osanud arvata.

Drama, Romance

Nüüd on siis see populaarne raamat lõpuks filmis saanud ja see polegi mitte raamatumaitseline film, vaid see film on tõesti raamatu põhjal tehtud. Sellel on kindlasti suur osa selles, et filmi stsenaariumi on kirjutanud raamatu autor ise, seega ta teadis, mida võib filmist välja jätta ilma, et see lõpptulemust palju mõjutaks ja ta ei pannud esimesed peatükid hammaste vahel jooksma hoopis teises suunas, kui lugu tegelikult läks.

Ja filmi õnnestumisele andis palju kaasa ka näitlejate valik. Sam on mu ammune lemmik ja tema oskab mängida igasuguseid rolle suurepäraselt, ning isegi kui tal on kasutada ainult ta nägu ja hääl, on ta ikkagi võrratu. Kuid Emiliat olen ma ju näinud vaid Troonide mängus Khaleesina, seega polnud mul aimugi, kui ilmekas ta nägu võib olla, kuidas ta suudab ainult ilmete abil vaatajani tuua suure osa loost. Ja see pole ju sugugi kerge lugu.Kuid, mis kõige tähtsam, seda on näha, kuidas näitlejad ise naudivad oma osa mängimist ja nende omavahelist sõprust!

Ma olen loomulikult ka raamatut lugenud ja oma esimesed nutud raamatuga nutnud, seega oli nii hea vaadata, et kuni lõpuni on filmis vaid positiivne ja koomiline õhkkond ja ka lõpp jääb siiski positiivseks, kuigi see naeratus võib vabalt tulla juba läbi pisarate. Loomulikult on ka neid, kes on raamatut lugenud ja siis lähevad kinno ja hakkavad juba poole filmi pealt kõvasti nutma ja rikuvad sellega ära teiste vaatajate mulje, eriti kui nad ei tea raamatut ja ei saa aru, miks mõni naljaka koha peal peaks nutma, seega palun, hoidke end võimalusel tagasi.

Aga miks ma siis ikkagi filmi vaid B++ hindan, kui mul on jagada vaid kiitust? Selle pärast, et minu jaoks jäi siiski paar asja puudu, võrreldes raamatuga, mis oleks paremini seletanud, miks Louisa on selline alati „hambapasta reklaami naeratusega“ Happy-Go-Lucky, ning laiem seletus milline on teiste halvatute igapäevane elu maailmas, kus ratastool on pigem nuhtlus kui tavaline osa elust.

See et filmist on välja jäänud see osa, kus Louisa suhtleb teiste halvatutega üle maailma, uurides nende elu ja võimaluste kohta, on ka põhjus, miks ameerika halvatud on selle filmi peale nii verised. Kuid nende teine sapi pritsimise põhjus, et Willi osa oleks pidanud mängima tegelikult ka ratastoolis olev näitleja on küll põhjendamatu, sest kuidas oleks saanud see näitleja siis saanud mängisa filmi esimest kümmet minutit? Aga see selleks.

 

Ning, lisaks siis paar sõna ka muust, mis selle filmiga seotud on – Troonide mängu seriaalis ei kohtu Khaleesi kordagi Tywin Lannisteriga ja kui paljud teist tundsid ära Neville Longbottomi?

Ja muud polegi öelda, kui et võtke kaasa salvrätid, kasutage veekindlat ripsmedušši ja mehed ärge kartke, teisi mehi läheb ka seda filmi vaatama (isegi kui neid on saalis vaid käputäis) ja minge nautige ühte tõeliselt südamlikku ja positiivset õnnetu lõpuga filmi! Ja nagu ikka - lugege ka raamatut (RR, A)!!