True Story

Film: True Story (2015)

Hinne: B

Sisukokkuvõte: Michael Finkel (Jonah Hill) on ajakirjanik, kes on hiljuti kaotanud oma töö New York Times, kui ta viimane kirjatükk osutub mitte päris tõeks. Ühel päeval helistab taööe leegi, kes küsib temalt küsimusi seoses FBI taga otsitud kurjategijaga Christian Longo (James Franco), kes on hiljuti kinni püütud ja tabamise hetkel kasutas ta Michael Finkel’i nime. Longo ja Finkel kohtuvad vanglas, kus Longo ootab oma kohut ning nende vahel tekib side, mis ähvardab lõhkuda Finkeli abielu. Finkel jagab oma ajakirjanduslikke teadmisi vahetuskaubana Longo väidetava kuritöö tõelise loo vastu. Longot süüdistatakse oma perekonna tapmises. Läbi kogu filmi pöördub Longo lugu kord siia kord sinna, kuid tõe saab Finkel teada alles filmi lõpuks

Drama, Criminal, Mystery

True Story on siis põhimõtteliselt kahe mehe lugu. Üks on ajakirjanik, kes muutis oma loo tõelisi fakte, et muuta lugu mõjuvamaks, ning kaotas tänu sellele oma töö ja teine on pereisa, kes väidetavalt tappis oma abikaasa ja kolm last, kahele vanemale lapsele sidus ta jalgade ümber raskused ja viskas järve, abikaasa tappis pakkis kohvrisse ja uputas ning noorima uimastas, pakkis kohvrisse koos tema lemmik kaisukaruga, ning uputas.

Kui ajakirjanik on kaotanud töö, läheb ta tagasi oma abikaasa juurde, kes töötab väikelinnas raamatukogus ja püüab uuesti tööd leida, pakkudes uusi huvitavaid lugusid välja igasugustele erinevatele ajalehtedele, kuid tema usaldusväärsus on rikutud ja keegi ei taha temaga tegemist teha. Kui ta saab siis telefonikõne, kus temalt küsitakse, kuidas ta on seotud Christian Longoga, hakkab asi teda huvitama. Ta kohtub helistajaga ja saab teada, et Longo, keda otsiti taga, süüdistatuna oma pere mõrvas, püüti kinni Brasiilias, kus ta esines Finkel’i nime all.

Finkel tahab teada, miks just tema nimi ja seega läheb ta Longot vanglasse vaatama. Longo pakub talle tehingut – Finkel õpetab ta kirjutama ja Longo saadab talle vastutasuks oma tõelise loo.

Nädalaid hiljem jõuabki Finkelile paks ümbrik, kus Longo on kirjutanud oma lapsepõlvest, oma perest, illustreerinud oma lugu joonistutega, katnud leheservad hajameelsete pildikestega – see kõik meenutab nii väga Finkeli enda päevikuid. Seega jätkab ta Finkeli külastamist vanglas, rääkides tema kirjutatust ning samas jagades kirjutamise tarkusi.

Finkel ja Longo lepivad kokku, et vaid Finkelil on õigus avaldada Longo looga raamat, kuid seda alles peale kohtuotsuse langetamist ja Finkel leiab ka kirjastuse, kes on sellest väga huvitatud, kuid seda ainult siis, kui lugu on tõsi ja Longo end süüdi ei tunnista. Esimesel kohtupäeval aga ei tunnista Longo end süüdi oma vanemate laste surmas, kuid tunnistab end süüdi oma abikaasa ja noorima lapse surmas.

Mingi hetk Finkel isegi usub Longo juttu, et tema abikaasa tappis vanemad lapsed ja oli tapmas kolmandat, kui Longo ta tabas ja naise viha hoos tappis ja kuna ta ei kontrollinud korralikult kas noorim oli ikka surnud, tappis kogemata ka tema. Seda hetkeni, kuni Longo kasutas tunnistajapingis väljendeis, mida Finkel ise oli nende vestlustes kastutanud, kirjeldamaks Longo tegusid.

Vandekohtus tunnistas Longo süüdi ikkagi kõigis neljas mõras ja määras talle surmanuhtluse. Finkeli raamat ilmus ja kuigi Longo lubas, et ta ei suhtle ühegi teise ajakirjanikuga andis ta interviusid kõigile võimalikele ajakirjanduslikele väljaannetele ja aasta hiljem tunnistas ka oma süüd kõigis neljas mõrvas.

Kõigele vaatamata kohtuvad Finkel ja Longo endiselt kord kuus.

Lugu on ju iseenesest huvitav ja kaasakiskuv ja ka näitlejad polnud halvad, kuid James Franco lihtsalt ei suuda ka kõige tõsisemas olukorras tõsist nägu hoida, alati on tal see totakas irve näol. Mõnda rolli see sobib, kuid siin rikkus see muie nii mõnegi stseeni.