Hinne: C--
Sisukokkuvõte: „Hardcore:
Raju Henry“ on põnevusfilm, mida jutustatakse peategelase vaatenurgast. Sa ei
mäleta mitte midagi. Eelkõige seetõttu, et su naine (Haley Bennett) on su just
surnust tagasi toonud. Ta ütleb, et su nimi on Henry. Viis minutit hiljem sind
tulistatakse, sinu naine on röövitud ja sa peaks ilmselt midagi tegema, et teda
tagasi saada. Kelle käes ta on? Tema nimi on Akan. Ta on võimas sõjakunn,
kellel on terve palgasõdurite armee ja plaan maailma valitseda. Samuti oled sa
sulle tundmatus Moskva linnas ja kõik tahavad sinu surma. Kõik peale salapärase
briti tüübi, kelle nimi on Jimmy. Ta võib olla sinu poolel, aga sa pole selles
kindel. Kui sa suudad selles hullumeelsuses ellu jääda ja saladuse lahendada,
võid ka avastada oma eesmärgi ja tõe oma identiteedi taga. Õnn kaasa, Henry.
Seda läheb sul ilmselt vaja.
Action,
Oh johhaidi! WTF! Üks hetk hakkasin ma kahtlustama, et kas mind mitte
kavalalt ei meelitatud siiski Vene filmi vaatama, sest tegevus toimub Moskvas
ja enamus juttu on vene keeles, kuid mingi ime läbi on siia filmi palgatud
viieks minutiks Tim Roth, seega äkki siiski pole vene film, vaid lihtsalt on
filmitud Venemaal ja loo on kirjutanud venelane.
Põhimõtteliselt oli see siis Robocop’i uskumatud seiklused Venemaal,
kus ta kohtub ka X-mehega. See pole isegi Welcome to Russia film, sest välja on
otsitud kõige kohutavamad linnaosad ning kõige mahajäetumad hooned.
Iseenesest mõte on ju huvitav, panna filmivaataja peategelase rolli,
või siis samasse olukorda nagu ta on siis kui mängib arvutimängu, näeb vaid oma
käsi ja jalgu – seega teed kaasa kõik hüpped ja kukkumised ja muu, millega
peategelane kokku satub, mitte ei vaata kõrval, mis toimub. Ausalt, filmi
lõpuks olid mul kontsad valusad, nagu oleks mina ise kõik hüpped kõrgustest
kaasa teinud ja jalad oleks ära põrutatud.
Tõsi ta on, et rahvast lahkus saalist kogu filmi vältel, alates sellest,
kui film oli käinud esimesed 15 minutit, kas oli siis põhjuseks filmi julmus
või jaburus või lihtsalt polnud nende stiil, kuid samas oli piisavalt neid, kes
filmi lõpus entusiastlikult käsi plaksutas. Ma ei oskagi öelda, kas mulle
meeldis, sest siin oli asju, mis olid huvitavad, kuid samas oli ka piisavalt
seda, mis mulle vägagi vastu hakkas. Selline Ida-Euroopa märulifilm.
No comments:
Post a Comment