People Like Us

Film: People Like Us (2012)

Vaatamise põhjus: trailer

Hinne: B

Filmi lühikokkuvõte: Sam on end oma isast eemale hoidnud juba aastaid. Kui ta isa sureb, läheb ta vastumeelselt tagasi koju tema matustele, et näha kas isa jättis talle mingit raha, mis päästaks teda kitsikusest välja. Kuid ta saab vaid teada, et ta isa on jätnud kogu oma raha kellelegi Josh Davisele. Ta leiab Joshi ning saab teada, et Josh on Frankie nimelise naise probleemne teismeline poeg. Sam saab ka teada, et naine on ta õde. Ta ei anna raha edasi, kuna tal on seda endal vaja. Ta saab ka Frankiega tuttavaks, kuid ei ütle talle, et on ta vend. Ajapikku saavad neist sõbrad ning Sam hakkab isegi Joshi aitama.

Huvitav film, millel on täielik potentsiaal saada imeilusaks armastuslooks, ja seda ta ju tegelikult ongi, lihtsalt tegemist on õde-venda vahelise armastusega. 

See õde venda suhe … see on ju üks väga keeruline värk. Sugulasi valida ei saa ja tuleb leppida sellega kes antakse. Kuid kui on koos ikka kaks väga erinevat inimest, siis ei seo neid ka see sõnadepaar – õde vend – üks kõik mida ka vanemad ei räägi, me pole kaks magnetit mis tahtmatult üksteise külge kleepunud on. 

Neil kahel aga on valiku võimalus, nemad on poolõde ja poolvend, kes tegelikult ei teadnud üksteisest mitte midagi, seega on neil valik, kas minna elus edasi tunnistamata nende vahelist sugulust või siis saada tuttavaks selle uue inimesega. Täiskasvanuna teada saada, et keegi on su lähisugulane, on nagu uue sõbra, või siis uue tuttava leidmine. Lapsena pole just erilist valikut.

 

Peategelased Sam (Chris Pine) ja Frankie (Elizabeth Banks) teevad väga hea rolli mõlemad. Ka Josh (Michael Hall D’Addario) ja Lillian (Michelle Pfiffer), Sami ema, teevad väga nauditava rolli.

Hea film!