Hinne: C+
Lühikokkuvõte: Tõsielul
põhinev abielupaari lugu nende 25 aastasest abielust, jutustajaks on nende
teismeline tütar Aisha Chaudhary, kes on oma kommentaarides otsekohene, ninakas
… ja surnud. See on asi mida ta mainib nagu muuseas kohe alguses „Saage sellest
üle. Tegelikult on see ju päris lahe. Küll te aru saate, kui te ise siia jõuate
(ja te loomulikult teate, et kõik te ükskord jõuate!“). Ootamatult humoorikas,
soe ja hingekriipiv lugu.
Drama, Family, Romance
Iga aasta peab ära vaatama vähemalt ühe Bollywoodi filmi, kui neid on
pakkumises. Olgu ta siis draama või romantika, kuid vahelduse mõttes on hea
vähemalt üks ära vaadata.
Aisha Chaudhary ja Zaira Wasim |
Seekordne lugu on siis tõsielulisel lool põhinev film. Peategelane Aisha on tüdruk, kes on tõmmanud
geeniloteriis kõige halvema kaardi – ta on saanud oma vanematelt just selle
katkise komplekti, mis annab talle eluvõimalust vaid paar kuud, kui teda
koheselt ravima ei hakata. Aditi ja Nireni peres on Aidha kolmas laps. Tema õde
oli esimene ja siis nad ei teadnud veel sellest katkisest geenist ja tüdruk
lahkus neist poole aastaga. Tema vend Ishaan tõmbas loteriist välja terve
kaardi, seega kui Aditi taas lapseootele jääb on 50/50 võimalus, et uus laps ei
pruugi taas terve olla.
Aisha läheb koos vanematega peadselt peale sündi Londonisse, kus nad
koguvad lahkete annetajate abiga piisavalt raha kokku, et Aisha saaks vajalikku
luudi siirdamist ja kiiritusravi, ning järgmised kümmekond aastat elavadki nad
Londonis. Aisha sirgub tugevaks neiuks, kes rõõmustab oma vanemaid ja oma
klassikaalasi.
Kuid kui isa töökoht viiakse taas tagasi Indiasse, tuleb neil kõigil
sinna tagasi minna. Esialgu on kõik hästi – nad elavad suurlinna sudust eemal
ja Aisha naudib oma uut kodu, kuid siis tuleb tagasilöök – esialgsel
kiirituseravil olid kõrvalmõjud mis nüüd välja löövad ja neile kõrvalmõjudele
ravi ei ole.
Aditi võtab eesmärgiks pakkuda tütrele veel enne lõppu nii palju kui
vähegi võimalik ja Aisha on ka valmis jagama oma kogemust niipaljudega kui
võimalik, kuid kaua sa ikka jätad vikatimehele märget „Homme“ ükspäev jõuab ta
ikka enne homset kohale.
Selline südamlik filmike, heade näitlejatega. Autor oli ka ise
linastusel seega sai kuulda ka taustalugu. Ta püüdis filmis toimuvat hoida nii
tõetruu kui võimalik ja ainus kirjanduslik vabadus mille ta lisas oli see, et
tegelikult ei jätnud Aisha vanematele videokirja mille nad hiljem leidsid, kuid
kõik muu hoidis ta nii nagu Aisha vanemad talle edastasid.
Priyanka Chopra ühines filmiga peale käsikirja lugemist ja temast sai
ka filmi produtsent, kuna lugu läks talle väga hinge, ning selle läbimängimine
aitas tal üle saada ka teda senini saatnud isa surmast. Filmimise vahepeal
jõudis ta ju ka kõigele lisaks abielluda.
Küsimus millele ma vastust ei saanudki oli see, kus sai Aisha oma koera
nimeks inspiratsiooni, kuid kui ma ütlen teile koera nime – Rolo – mis teil
esimesena kohe meelde tuleb? :)
No comments:
Post a Comment